seos: n1 sin=n2 sin (n1- esimese keskkonna murdumisnäitaja, n2- teise kk. mn.) Valguse täielik sisepeegeldus ja selle kasutamine. Seda on võimalik jälgida kui valgus läheb tihedamast keskkonnast hõredamasse. Vaatleme joonise abil: Kui valguskiir keskkonnast välja ei murdu, vaid pöördub tagasi kk, siis on tegemist valguse täieliku sisepeegeldusega. Seda nähtust kasutatakse kiudoptikas ehk valgust juhtivates kaablites. 7. Kujutise konstrueerimine koondavas läätses. Läätse põhipunkt e. fookuskaugus. Kui kumerläätsele langeb optilise peateljega paralleelne kiirtekimp, siis pärast murdumist läätses lõikuvad nad kõik optilise peatelje ühes punktis. Seda nim. läätse fookuskauguseks. 1) a >2f Antud juhul on kujutis ümberpööratud, vähendatud ja tegelik. Seejuures kehtib Ak ja ja f´i vahel selline seos: (läätse valem) Selline olukord on igas fotoaparaadis.
Tavaliselt valmistatakse läätsed klaasist. Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus.Punkti, kus koonduvad läätse läbinud valguskiired nimetatakse fookuseks ehk tulipunktiks. Fookuskaugus on kaugus läätse keskpunktist fookuseni. Mida kumeramad on läätse pinnad, seda rohkem ta valgust murrab, see tähendab seda suurem on tema optiline tugevus. Kumerläätsed Kumerläätsed on keskelt paksemad, kui servadest. Sellist tüüpi läätsed koondavad valgust. Koondavas läätses murrab õhus prisma kõiki kiiri aluse suunas ja sellepärast murduvad kõik koondavat läätse läbivad kiired läätse optilise peatelje poole. Kumerläätses tekib tõeline kujutis. Pildil on kolm erinevat kumerläätse. Sedasi tähistatakse kumerläätsesi. Nõgusläätsed Nõgusläätsed on äärtest paksemad, kui keskelt. Sellised läätsed hajutavad valgust.
kauguse d, saame suuruse k3 arvutada: k3 = k1 d. Samuti mõõdame hajutava läätse ja kujutise C vahelise kauguse k2. Selliselt läbiviidud mõõtmiste korral saab seose (4) anda kujul: k 2 (k1 - d ) f2 = . (5) k2 - k1 + d 5. Õhukese hajutava läätse fookuskauguse määramine pikksilma abil Kasutame jälle koondava läätse abi. Kui punkti kujutis koondavas läätses S 1 (joon. 5) langeb kokku hajutava läätse fookusega, siis kujutis koondavas ja hajutavas lätses S 2 tekib lõpmatuses, s.o. kiired väljuvad läätsest paralleelse kimbuna. Kiirte paralleelsust saab jällegi kindlaks teha lõpmatusse teravustatud pikksilma abil. Mõõtes kaugused d ja k, saab leida fookuskauguse f = k d. TÖÖ KÄIK 1. Küsige juhendajalt konkreetne tööülesanne ja töö teostamiseks vajalikud vahendid. 2
Jag: kaksikkumerad , tasakumerad , nõguskumerad . 2) nõgusläätsed-hajutavad-keskelt õhemad kui äärtest. Jag: kaksiknõgusad , tasanõgusad , kumernõgusad . 39. Läätse nim. õhukeseks läätseks siis, kui läätse paksus on tema pindade kõverusraadiuste ning eseme kaugusega võrreldes kaduvväike. 40. Läätse fookuseks nim. punkti läätse optilisel peateljel, milles lõikuvad optilise peateljega paralleelsed langevad kiired pärast koondavas läätses murdumist. 41. Läätse fokaaltasandiks nim. tasandit, mis on risti optilise peateljega ja läbib läätse fookust. 42. Kujutise konstrueerimisel läätses kasutatavad kiired: 1) valguskiir, mis langeb paralleelselt optilise peateljega, murdub läbi fookuse. 2) valguskiir, mis langeb läätsele läbi fookuse, murdub paralleelselt optilise peateljega. 3) valguskiir, mis langeb läätse optilisse keskpunkti, ei murdu. 47. Läätse suurendus on füüs
Ka antud näite puhul on näha, et ettevõtluse jaoks kasuliku koostöö ja läänemaailmas kahjuliku kartelli vaheline piir on üsna õrn. Seega eeldab see ka kas ühenduse või mõne välise üksuse poolset tugevat kontrolli. Pikemas perspektiivis on optimaalselt ja efektiivsemalt tegutsevad ettevõtted vähem haavatud erinevatele majanduse volatiilsusest tekkivatele riskidele. 3.2. Räniorg ja tehnoloogiaettevõtted Keiretsu mudel on uuema jõuna hakanud levima ka tehnoloogiaettevõtteid koondavas Silicon Valleys. Nimelt kuna erinevad uurimis ja arendustööd on kallid ning edu saavutamiseks võib olla vaja väga suuremahulisi arendusprotsesse teostada, siis on mitmed tehnoloogiaettevõtted omavahel üsna tugevat koostööd tegemas. Näitena saab tuua AOL-i ja Sun Micro, kes üksteises osalust küll ei osa, kuid teevad erinevate projektide osas tihedat koostööd. Huvitava näitena saab tuua ka keiretsu nime sisaldava Keiretsu Forumi, mis on
lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis; langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus... Optiline tugevus D fookuskauguse pöördväärtus. Optiliseks peateljeks nim sirget, mis läbib läätse piiravate kõverpindade kõveruskeskpunkte. Optiliselt hõredamaks keskkonnaks nim väiksema absoluutse murdumisnäitajaga keskkonda. Peafookuseks F nim punkti, milles lõikuvad optilise peateljega paralleelselt langevad kiired pärast koondavas läätses murdumist. 17 Peegeldumine kitsa kiirtekimbuna peegelpinnale langevad valguskiired on ka peale peegeldumist ligilähedaselt sama suunaga. Peegeldumisnurk - nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja peegelgunud kiire vahel. Polarisatsiooniks nim valguslaine elektrivälja tugevusvektori (E) võnkumist mingil kindlal ajal muutumatul viisil.
annaabi.ee 
