Ta oli käsitööliste, õpetajate, kunstnike ja arstide kaitsja. Koos Jupiteri ja Junoga moodustas Minerva Roomas Kapitooliumil austatava jumalate kolmiku - Kapitooliumi triaadi. Minotauros -Minose abikaasa ebatavaline koletisest järglane. Minotaurose elas Daidalose ehitatud Labürindis. Moirad - saatusejumalannad, Zeusi ja õiglusejumalanna Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena: · Klotho ('ketraja') ketras igale sündinud inimesele elulõnga. Tema sümbol oli koonal; · Lachesis ('määraja') otsustas igaühe saatuse üle. Tema sümbol oli kirjarull, kuhu saatus kirja pandi; · Atropos ('vältimatu', 'paratamatu') ei saanud end pöörata ja lõikas elulõnga oma kääridega katki. Tema sümbol oli käärid. Moirad määrasid igaühe, ka jumalate saatuse. See andis neile teatud võimu ja nad ei kartnud kedagi, vastupidi, isegi Zeus pelgas neid pisut. Kuigi nad teadsid laias laastus igaühe saatust, ei ennustanud
• ühiskond: vald, kuningas, varas, luba, riid, häbi, häda, raha, kaup, palk, rikas • religioon: jõulud ‘kesktalvepühad’, haldjas • sidesõnad, modaaladverbid(!): ent, ju Slaavi laenud (...–13. saj; 54–75 tüve) • viimane rühm, milles tüvesid laenatud pms eesti keele eelses faasis, laenud ka teistes lms keeltes • põllundus, kalandus, jahindus: sahk, sirp, ike, hurt, und • olme: aken, värav, lusikas, saabas, kasukas, koonal, lootsik, saan, turg, vigel ‘suur hark’ • religioon, ühiskond: pagan (< ‘halb, vilets; räpane’), papp, raamat (< ?’dokument; tähed’), rist, sundima ‘kohut mõistma’, vaba • muu: tuhkur, varblane, tust, nädal, mässama, rajama Läti laenud (8. sajandist alates; 31–42 tüve) • taimed-loomad: kanep, lääts, kõuts, udras ‘saarmas’ • olme: harima, kuut, kukkel, kauss, palakas Alamsaksa laenud (13.–17
Oidipus ise). Kõige tuntum vanakreeka tekst, milles Sfinks esineb, on Sophoklese "Kuningas Oidipus". Mõistatus - kes käib algul neljal, hiljem kahel ja lõpuks kolmel jalal? Moirad (kreeka keeles 'osa', 'saatus') olid vanakreeka mütoloogias saatusejumalannad, Zeusi ja õiglusejumalanna Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena: Klotho ('ketraja') ketras igale sündinud inimesele elulõnga. Tema sümbol oli koonal; Lachesis ('määraja') otsustas igaühe saatuse üle. Tema sümbol oli kirjarull, kuhu saatus kirja pandi; Atropos ('vältimatu', 'paratamatu') ei saanud end pöörata ja lõikas elulõnga oma kääridega katki. Tema sümbol oli käärid. Moirad määrasid igaühe, ka jumalate saatuse. See andis neile teatud võimu ja nad ei kartnud kedagi, vastupidi, isegi Zeus pelgas neid pisut. Kuigi nad teadsid laias laastus igaühe saatust, ei ennustanud nad üldjuhul tulevikku.
Kõik Ikka suurem ja suurem näis poeg Maretile, otsekui oleks ta kõik sõja-aastad peitus talle julma möllu. ühtesoodu edasi kasvanud. Kuid mida suuremaks sai poeg, seda väiksemaks tun-dus Ainult ühte mõistis ta: aastaid kestnud sõda lähenes lõpule. Ja ta hakkas ootama, et Maret iseenesele jäävat. Ta tõmbus kokku kui koonal, tal polnud raskust rohkem kui tema poeg tuleb nii-sama äkki, võõrana ja kõhutavana, kuid niisama arm-sana, nagu nukul. Ta oli otsekui alandlik kääbus, maad ligi küürus, täis ar-mastust. olid kõik teisedki oma emadele. l Ta luges aastaid ja kuid ning päevi: sellest oli palju Kuid hoolimata poja suurusest ja jõust ning ta enese väiksusest ja jõuetusest hakkas aega, kui poeg nekrutiks läks
ühiskond: vald, kuningas, varas, luba, riid, häbi, häda, raha, kaup, palk, rikas religioon: jõulud ‘kesktalvepühad’, haldjas sidesõnad, modaaladverbid(!): ent, ju Slaavi ja vanavene laenud (...–13. saj; 41–75 tüve) viimane rühm, milles tüvesid laenatud pms eesti keele eelses faasis, laenud ka teistes lms keeltes põllundus, kalandus, jahindus: sahk (< *soxa), sirp, ike, hurt, und olme: aken, värav, lusikas, saabas, kasukas (< *kožux), koonal, lootsik, saan, turg, religioon, ühiskond: pagan (< ‘halb, vilets; räpane’), papp, raamat (dokument;tähed) 13 muu: tuhkur, varblane, nädal, mässama, rajama Vanarootsi ja rootsi laenud (9. – 17. sajand; 75–173 sõna) meri ja kalapüük: lauter, iil, lant, näkk toidud, toiduained ja -nõud : kann, kirn, korp, pagar, pipar, rumm inimeste iseloomustus: plika, peiar, moor, vaar
Põhilised valdkonnad on põllundus ja karjandus, ehitus, riietus ja jalanõud, religioon (uus valdkond), kodune majapidamine jne. Nt pagan, papp, raamat, rist, saabas, niit, sirp, sahk, aken, lusikas, pirukas, nädal. Vanavene laenud on läänemeresoome keeltesse laenatud 7.–14. sajandini Pihkva ja Novgorodi vürstiriikide alal kõneldud vanavene keelest. Vanavene laenude seas on peamiselt põlluharimise, kaubanduse, käsitöö ja usuga seotud sõnavara. Vanavene laenud 13 on nt aken, koonal, lusikas, nädal, raamat, rist, saabas, tuhkur ‘tõhk’, turg, vaba, vaen, võlu. Varasemast ajast võib pärineda üksikuid vanaslaavi laene, nt tragi ‘agar, hakkaja’, või algslaavi laene, nt ais, haug, väin, kuid need on ebakindlad oletused. Kuna slaavlaste algne asuala oli balti hõimudest lõuna pool, siis tõenäoliselt otseseid varasemaid kontakte slaavi ja läänemeresoome keelte kõnelejate vahel ei olnud.
annaabi.ee 
