kõvem ; süva süvem ; lahja lahjem 2) ÜLIVÕRRE a) kõige + KV b) i-ülivõrre (mitmuse osastav id) sõnad peavad olema kas: * 3-silbilised nt. libe libedam libedaim ; kohtlane kohtlasem kohtlaseim * 2-silbilised ja III vältes nt. rikas rikkam rikkaim ; kallis kallim kalleim ; arg arem arim ; jäik jäigem jäigim ; tark targem targim ; tumm tummem tummim ; koomiline koomilisem koomilisim ; peen peenem peenim ; juriidiline juriidilisem juriidilisim ; lööv löövam löövaim ; uus uuem uusim c) tüvevokaali vahelduse ülivõrre e Aaviku ülivõrre sõnad peavad olema kas: * nõrgeneva astmevaheldusega * 2-silbilised ja I vältes (v.a. U-tüvi) ! i-tüvelistest sõnadest Aaviku ülivõrret moodustada pole võimalik!x nt. must mustem mustim ; järsk järsem järsim ; ohtlik ohtlikum
sajandil? 19. sajandi ooperikuningaks peetakse Verdit. *Mida uut tõi 19.sajand balletizanri arengusse? 19. sajandil kasvas koreograafia, lavalise tegevuse ja muusika ühtlus, kujunes lõplikult välja klassikalise balletti reeglistik. Võeti kasutusele varvastants, balletikingad ja kahar tüllseelik. *Nimeta ooperi ja opereti olulisemad erinevused. Ooper on vanem kui operett. Ooper on Itaaliast, operett Prantsusmaalt. Operett on koomilisem. Ooperis pole sõnalist osa, operetis on. Operetis on muusikaline osa lihtsam kui ooperis. Operetis on tants keerulisem ning laulja liigub rohkem. *Missugune linn oli romantismiajastul muusikaelu keskuseks? Romantismiajastul oli muusikaelu keskuseks Pariis. *Mis on iseloomulik G.Verdi ooperitele? Verdi meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Suur tähtsus oli kooridel, vormilt numbriooperid, süzeed olid kaugest minevikust või teistest maadest, kuid seotud Itaalia
põlenud kükitasid koos sugulastega võõrastes laudades. Koll- Koll sööb ja tapab inimesi. Kui kolli näed tuleb lugeda jumalasõna või nende poole millestki ristikujutis teha. Raamatus oli ka üks selline koht, kus Rehepapp nägi kolli ja tegi tema poole ristimärgi. Nõid- Nõid oli inimeste tagavaraplaan, juhul, kui Rehepapilt abi ei saadud. Näiteks sulane Jaan, kes pidi armurohu saamiseks nõia juurde minema. 2. Kõige koomilisem koht raamatus: Kõige naljakam koht teoses oli see, kui kohe teose alguse sulane Jaan mõisa sahvris seepi sõi. Jaanil olid suured valud ja ta oigas kogu aeg. Naabertalude naised kükitasid tema ümber ja silitasid ta pead ja jahutasid valust värisevaid jäsemeid. Koera Kaarli mõisnik tegi ise murelikult piipu ning silmitses sulast. Kui rehepapp kohale jõudis, küsis ta Jaanilt, et mida ta sõi. Ta vastas, et sõi vorsti, sinki ja 1
erinevaid vahendeid ja objekte(masinat, kangast, värve, varjuteatrit) Rõhk visuaalsetel ja tehnilistel objektidel. Rakendusteater: foorumteater – eesmärk on eelkõige sotsiaalne Rakendus-ja osalusteater – sotsiaalsed ja hariduslikud eesmärgid, reaalne sotsiaalne kontekst(kool, haigla vms), vaatajad osalevad etenduseprotsessis Jaapan: Nō – rituaalne teatripraktika, tegelased jumalad ja deemonid, teemad ajaloost, mütoloogiast. Kabuki – rahvalikum ja koomilisem teatritraditsioon, erootiline, müstiline Bunraku – nukuteater Pekingi ooper – ühendab tantsu, laulu, miimi ja akrobaatikat Mimesis – jäljendus Dramaatika –üks kirjanduse kolmest põhiliigist, põhineb dialoogil ja tegevusel, autori kohalolu varjatud, tegelased pöörduvad otse vaataja poole Draama – dramaatika üks žanr Dramaturgia – draamateose kompositsiooni ja lavastamise teooria Dramaturgiline tekst – mistahes tekst, mida kasutatakse lavastuse alusmaterjalina
saj Euroopa ja USA teatrit, lääne kultuur ka idamaises teatris, nt Indias on Briti kolonisaatorite mõjul sõnateater India teater – templi ja õukonnakultuuri traditsioon. Indias sündis teater 200- 100 a eKr, kathakali – üks tuntuim kehasüsteem, nõuab eluaegset treeningut Jaapani teater – pikk ja rikkalik, nõ – rituaalne teatripraktika, jumal, deemonid, teemad ajaloost, arenes 14.saj; kabuki – rahvalikum, koomilisem, seotud linnakultuuriga; bunraku – nukuteater, äärmiselt loomulik nuku liikumine Hiina teater – Pekingi ooper arenes 18-19.saj, ühendab muusikat, laulu, tantsu, miimi ja akrobaatikat Indoneesia teater – Bali ja Java saarte rituaalid Vietnami teater – veenukkude teater 4. Dramaatika, kompositsioon Mimesis e jäljendamine – kunst ongi mimesis, ei taandu ainult tegelikkuse kopeerimisele, iseloomulik on sarnasus jäljendusobjektile, üldise avamine üksikuks
Samas aga kasutati endiselt ka mütoloogilist ainestikku. Rooma oopereid iseloomustavad suured koorid, uhked dekoratsioonid, lavaefektid (siin olid kaastegevad oma aja kuulsaimad kunstnikud nagu Lorenzo Bernini), 5 vaatust. Naisrolle (eriti naispearolle) esitasid kastraatlauljad. Juba mainisime, et esimesi olulisi oopereid Roomas oli Stefano Landi ,,Orpheuse surm" (La morte d'Orfeo), tragicomedia pastorale. Kõige koomilisem roll on Charonil (bass; näiteks tema paljusalmiline joogilaul). Peale Landi tegutsesid Roomas veel Mazzocchi, Marazzoli jt. Mazzocchi ooperi ,,Adonise köidikud" (La catena d'Adonis; 1626) partituuri lõpus on märkus, kus kritiseeritakse retsitatiivsust ja rõhutatakse, et meloodilised lõigud retsitatiivide vahel ,,katkestavad retsitatiivi igavust". Neid meloodilisi vahelõike nimetab Mazzocchi terminiga mezz'arie. See on üks esimesi kordi, kui mainitakse mõistet ,,aaria", aga alles 17
annaabi.ee 
