ka vastavad naljad. Meelde jäid mõned ütlused, et ,,mustlne on ju nii must, et öösel teda ju ei näe" ja naabrite vaheline trumpamine, et ,,sel sulane trumlis aga mul ei midagi". Näitlejatest meeldis väga Paul Poom, kes just oma tõsidusega oli naljakas. Kokkuvõte Mats Traat on kutseline kirjanik aastast 1970. Mats Traadi tippteoseks võib pidada kahtlemata eestis hästi tuntud romaani kui filmina ,,Tants aurukatla ümber", kus kurb ja kaunis põimub koomilisega ning Mats Traat läbi selle justkui kinnitab, et elutants oma sammude ja pöörete, tulekute, olekute ja minekutega on tõsine tegevus, kus töö käib vilja, see on leiva pärast ehk siis inimese eksistentsiks elementaarseima pärast. Mats Traat on kolmekordne Vilde-nimelise kolhoosi preemia laureaat ja teeneline kirjanik. Mats Traat on kirjanik, kelle loomingule tema eluajal on ausammas püstitatud. Nimelt seisab Vilde nim
Hoff mann oli suurepärase fabuleerimisande ja rikka fantaasiaga jutumeister ning tegelikkuse parodeerija, kelle teoseid läbib kunstiloomingu ja kunstniku elusaatuse teema, seda alates tema esimestest kuni viimase, lõpetamata romaanini ,,Õpetlikke ülestähendusi kõuts Murri sulest". Selles lustakas loos ühendab romantik hoffmann tegelikkuse eri aspekte - ajalisi, süzeelisi ja emotsionaalseid sidudes need omapäraseks kompositsiooniks, ta segab traagilist koomilisega, satiiri ja groteski lürismiga. Hoffmann lähtub oma loomingus kahe teineteisele vastandliku maailma olemasolust, kusjuures kunst asetab tal tegeliku maailma vastu mingi vaimse absoluudi. Kunstnik on Hoffmanni teosts alati hukule määratud traagiline kannataja, kes ei sobi siia maailma ja peab seepärast looma oma fantaasiailma. Hoffmann kirjutas ka kunstmuinasjutte. Teda on peetud Goethe ja Heine kõrval kolmandaks saksa kirjanikuks, kes on eriti tugevalt mõjutanud kogu Euroopa kirjandust.
Algavat barokset mängulikkust peegeldab näidendi "Alziiri türmid" "teater teatris" kujund: Kristuse ülestõusmist pühitsedes lavastavad kristlastest vangid seal ühe Lope de Rueda paso'dest. Puhas intriigikomöödia on näidend "Armastuse labürint", mille tegevuspaik ja motiivid lähtuvad renessansiaegsest Itaaliast. Sellega sarnanevas, kuid Hispaaniaainelises lavatükis "Petlik lubadus" võib taas näha "teatrit teatris". Pateetiline vaheldub koomilisega ja triviaalsega näidendis "Ardenne'i armukadeduse maja ja metsad". "Kaheksast komöödiast" üks terviklikumaid ja samas rahvuslikumaid on "Pedro de Urdemalas".Kui Cervantese kõik säilinud täismahulised näidendid on värsivormis, siis intermeediumeis valitseb proosa. Intermeedium on ühevaatuseline lavateos, sellesse mahub enamasti vaid üksainus koomiline situatsioon, ulatuslikumat seiklust zanr ei luba. Suurim tähtsus on kõnel. Enamik palasid lõpeb värssidega (romansi või
mängulikkust peegeldab näidendi "Alziiri türmid" "teater teatris" kujund: Kristuse ülestõusmist pühitsedes lavastavad kristlastest vangid seal ühe Lope de Rueda paso'dest. Puhas intriigikomöödia on näidend "Armastuse labürint", mille tegevuspaik ja motiivid lähtuvad renessansiaegsest Itaaliast. Sellega sarnanevas, kuid Hispaaniaainelises lavatükis "Petlik lubadus" võib taas näha "teatrit teatris": kolmandas vaatuses mängitakse maha lustakas intermeedium. Pateetiline vaheldub koomilisega ja triviaalsega näidendis "Ardenne'i armukadeduse maja ja metsad". Renessansi rüütlieeposte ja romaanide kangelaste Rolandi, Ganeloni, Merlini jt. seltskonda ilmub põgusalt ka Hispaania legendaarne vägilane Bernardo del Carpio, kuid taandub samas, tehes ruumi kaunitar Angelica võludele, kes Karl Suure vapratel rüütlitel üksteise järel pea segi ajab. "Õnneliku kupeldaja" juhtmotiiv - usk, mis aitab tõusta sügavaimast patust, kordub küpses barokkdraamas, nii Tirso de Molina
annaabi.ee 
