õlivärvidega täiendades. Kuulsaks on saanud Rauschenbergi konstruktsioon kolmest Coca-Cola pudelist, mis on õlivärviga mõõdukalt kokku mätsitud. Teost raamiv risttahukas on seejuures pronksist realistlike linnutiibadega varustatud. Robert Rauschenberg “Retroactive I” “Coca Cola plan” Roy Lichtenstein Oli USA maalikunstnik, skulptor ja graafik, popkunsti esindaja. Loonud reklaamist ja koomiksist inspireeritud kollaažtehnikas ja sõeltrükis teoseid. Kasutas oma maalidel, kollaažidel, siiditrükis piltidel ja ka keraamikas tarbimisühiskonna temaatikat. Lichtensteini firmamärgiks said koomiksite pildid ja nende rasterdatud pind. Roy Lichtenstein “MoMa” "Vaata, Miki, millise puraka ma püüdsin” Installatsioon Installatsioon on kunstivorm, mis tekkis kunstiliikide piiride
varem, 1826. aastal John Ayrton Paris'e poolt. 1831 (teistel andmetel 1826) konstrueerisid Dr. Joseph Antoine Plateau ja Dr. Simon Ritter masina, millele anti nimeks "phenakitstoscope". See masin tekitas illusiooni liikumisest, lastes vaatajal vaadata pöörlevat, väikeste akendega ketast, mille taga oli veel teine ketas, millel olid pildid. Kui kettaid sobiva kiirusega pöörlema pandi ja aknad piltidega sünkroonselt olid, tekkiski animatsioon. Tänapäevasest koomiksist saame rääkida alates 1865. aastast, kui Saksamaal ilmus "Max ja Moritz". 1874 anti Suurbritannias välja esimene koomiksiraamat. Ameerikas anti esimesena 1896. aastal välja "The Yellow Kid" (Richard Felton). 1905 loodi maailma esimene animatsioon filmilindil. Edwin S. Porter lõi vahetiitrid filmi "How Jones Lost His Roll and The Whole Dam Family and the Dam Dog" jaoks. Vahetiitrid koosnesid tähtedest, mis liikusid ringi ja moodustasid vajalikke lauseid. 1906. aastal
Massikunst, akrüülmaal, maalile võõraste materjalide kleepimine, serigraafia, Richard Hamilton, Peter Blake, Ronald B. kujutamisviis inspireeritud reklaamist, televisioonist, koomiksist jne., heal ja halval Kitaj, Richard Smith, David Hockney, Claes maitsel pole vahet. Oldenburg, Roy Lichtenstein, James 1950-ndad Popkunst Inglismaa, USA
filminäitlejad, autod, bensiinijaamad, hotellid, vannitoad jne, jne. Tavalisi tarbeesemeid, igapäevaelu atribuute, ent ka "keskmise inimese" iidoleid hakati kujutama üldiselt õlimaalidel (õilis maalitehnika!) ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilistena. Richard Hamilton Just what is it that makes today's homes so different, so appealing? (1956) . Kriitikute arvates üks esimesi popkunsti teoseid. Roy Lichtenstein Koomiksist inspireeritud maalid, mustad piirjooned kujutise ümber, lõuendid ja skulptuurid, mille peal olid täpikesed (nagu fotoraster). TEOS - Whaam! 1963 a. Erinevad teosed James Rosenquist. Vastvalitud president (1960– 61) James Rosenquist. No-no! (1996). Tom Wesselmann. Vaikelu #20 (1962) Vaikelu Liz Tayloriga (1992). Tom Wesselmann. Great American Nude #58 (1965) . Vaikelu nr. 15 (1962) kollaazh . Robert Indiana. Love (1973) Robert Indiana. Number 5 (1963)
filminäitlejad, autod, bensiinijaamad, hotellid, vannitoad jne, jne. Tavalisi tarbeesemeid, igapäevaelu atribuute, ent ka "keskmise inimese" iidoleid hakati kujutama üldiselt õlimaalidel (õilis maalitehnika!) ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilistena. Richard Hamilton Just what is it that makes today's homes so different, so appealing? (1956) . Kriitikute arvates üks esimesi popkunsti teoseid. Roy Lichtenstein Koomiksist inspireeritud maalid, mustad piirjooned kujutise ümber, lõuendid ja skulptuurid, mille peal olid täpikesed (nagu fotoraster). TEOS - Whaam! 1963 a. Erinevad teosed James Rosenquist. Vastvalitud president (1960– 61) James Rosenquist. No-no! (1996). Tom Wesselmann. Vaikelu #20 (1962) Vaikelu Liz Tayloriga (1992). Tom Wesselmann. Great American Nude #58 (1965) . Vaikelu nr. 15 (1962) kollaazh . Robert Indiana. Love (1973) Robert Indiana. Number 5 (1963)
annaabi.ee 
