asutamine. Mõisnike kohustuseks oli ehitada koolimaja ja seda ning koolmeistrit ülal pidada, kool asus rehetoas, kus oli pime ja külm, lapsed istusid ja laudu oli väga vähe, kuna enamasti istuti ning vähestes koolides kirjutati. Õpilasi oli nii noori, kui ka vanu, enamasti noored poisid, tüdrukuid oli väga vähe. Koolmeistrid olid noored Forseliuse õpilased, kelle palk oli madal või olematu. 1687/88 on fikseeritud 41 talurahvakooli, aga sajandi lõpul tahtsid mõisnikud tagasi saada koolmeistritena töötavaid talupoegi. 1693 avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika ja pani kirja põhjaeesti kirjakeele reeglid. Just kui rahvaarv oli paisunud üle 350 000, algas 1695. aastal kaheaastane Suur nälg, mis oli tingitud halbadest ilmastikuoludest- suri viiendik Eesti rahvastikust. Ka redutseeritud mõisates alustatud talupoegade pärisorjusest vabastamine jäi pooleli, kuna tuli Põhjasõda (1700-1721), mis ka lõpetas Rootsi aja.
korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et iga inimene saab õndskas tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga inimene piiblit lugema 22. Anna hinnang B.G. Forseliuse tegevusele Eesti kultuuriloos.-Forselius on talurahakoolide rajamise poolest väga tähtsal kohal. Tema korraldas esimese seminari, kus õpetas talupoistele selgeks lugemise ning ka andis algteadmisi usuõpetusest, rehkendamisest, saksa keelest ja raamatukõitmisest. Tublimad võisid asuda tööle koolmeistritena kihelkonnakoolides. Käis ka oma kahe õpilasega kuninga jutul ning kuninga oli nõusolekuga võttis Liivimaa maapäev vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeister 23. Millised probleemid ilmnesid seoses eestikeelse kirjasõna väljaandmisega 17. sajandil? Kuidas neid probleeme püüti lahendada?-Ei osatud lugeda eesti keelt, sest nad ei valdanud seda hästi-haridus oli halb.Puudusid eesti keele reeglid. Loodi koole ja
Pärisnimed pidid jääma endise kujuga. Uut korraldust polnudki kohe võimalik ellu rakendada; asutatud koolidesse tulid seminarilõpetajad varem kaasavõetud õpikute ja teadmistega. Vanas kirjaviisis ja vana meetodi alusel polnud koolmeistrid ettevalmistust saanud. Põhja-Eesti kirikumeeste püüetele ei suutnud noor Forselius üksi vastu seista ja kavatses abi leida Stockholmist. Tõestusmaterjali saamiseks pöördus Forselius nende kihelkondade pastorite poole, kus koolmeistritena töötasid Tartu seminari kasvandikud. Pole teada, millised olid Stockholmi-sõidu tulemused. Ainus säilinud dokument, 1688. aasta 20. oktoobri kuupäeva kandev kiri Eestimaa Provintsiaalkonsistooriumile näitab, et Forselius oli saanud õiguse maakoolide rajamiseks piiskop J. H. Gerthi suunamise all. Tagasiteel tormisel Läänemel Forselius hukkus. See võis olla novembri alguses 1688. Pärast Forseliuse surma seminar suleti. Seminari sulgemise ajaks 1688. a. sügisel olid peaaegu kõik
Kohaliku aadli roll: aadlid polnud eriti huvitatud talupoegade harimisest. Kohustuseks oli talurahva koolide rajamine, mis oli aadlite jaoks ebameeldiv kohustus. Aadlid ei lasknud talupoegi minna õppima Forceliuse seminari ja ei suhtunud hästi plaani igasse kihelkonda rajada talurahva kool. Liivimaa maapäev võttis otsuse rajada talurahva koolid vastu, kuid Eestimaa kubermang mitte, sest ei olnud sellist juhti nagu B.G. Forcelius. Seminari lõpetajatest alustasid enamus tööd koolmeistritena oli 60-80 talurahva kooli pani aluse talurahva koolide võrgu tekkimisele. Koole oli rohkem Lõuna- kui Põhja-Eestis. Keskvõimu roll: Keskvõimul oli võim aadlike üle: sundis aadlikke rajama talurahvakoole. Samuti soodustas kirikute ehitamist, toetades ehitamist materiaalselt. 17.saj. I poolel tekkis võimalus kõrghariduse omandamiseks. Ülikooli rajamine oli üks osa Rootsi riigivõimu ja luteri usu kindlustamisest nii Eesti- kui Liivimaal.
annaabi.ee 
