Karl Ristikivi ''Rohtaed'' Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama
Õpiti peamiselt lugemist ja usuõpetust, aga ka kirikulaule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Lugemaõppimiseks kasutas Forselius uut viisi. Nimelt lasi ta kooris veerimise asemel ühel õpilasel ette lugeda, samal ajal kui teised vaikselt teksti jälgisid. 1686. aastal andis Forselius välja aabitsa. Talupoegadele hariduse andmine ei meeldinud mõnele mõisnikule ja need hakkasid Forseliuse kooli kohta laimu levitama. Räägiti, et kool on kallis ja valmistavat õpilasi koolmeistriameti asemel hoopis Rootsi kroonu jaoks ette. Enda ja oma õpilaste tõestamiseks reisis Forselius kahe oma õpilase Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stokholmi ning viis nad kuningas Karl XI ette, kus poisid oma võimeid näitasid. 1688. aastal sai Forselius Stokholmis võimu ja loa asutada uusi koole ning ta määrati Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks. Tagasireisil aga läks tema laev Läänemere sügistormis põhja ning Forselius hukkus. Ilma temata ei
Karl Ristikivi ,,Rohtaed" ,,Rohtaed" jutustas Juulius Kilmiti elust, mehe kolmest kindlalt piiritletud kolmest elulõigust: õpiaastad, küpsusaastad ja eluloojaku aastad. Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Juuliuse huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Poisi ema suri, kui poiss oli alles väga noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai endale võõrasema. Kuid ka Juuliuse võõrasema suri enne, kui olid jõudnud tulla kõik need ebameeldivad sündmused, mis pidid lõpetama ta lapsepõlve. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Edasi läks Juulius linna kooli, teda abistas tema onu. Poiss asus elama mamma Neideri pansioni
Eksimused õpetavad inimesi oma väärtuseid teisiti hindama. Just laiemas plaanis vaadatuna on näha, et kõik läbielatud kogemused ja sündmused on millekski vajalikud. Seega tuleb iga võimalust ja kogemust kasutada, et saada elutargemaks. 2. Iseloomusta Juulius Kilimiti, anna hinnang tema mõttemaailmale, eluideaalidele a. noorusperioodil Juuliust iseloomustab juba varases eas suur huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu. Koolmeister oli ka tema isa, ilmselt oli see tal geenides. Juulius väärtustas antiikseid kultuure ja keeli. Ta ei olnud rumal, vastupidi, ta oli tark, kuid ei soovinud sellega eputada. Näiteks juhtum, kus enamikul külakoolipoistest oli ladina keele tunniks õppimata, mitte Juuliusel. Ta ei soovinud aga oma klassile halba valgust heita ning jättis vastamata. Ka mamma Neider leidis poisis midagi erilist olevat: ,, Mamma
Karl Ristikivi "Rohtaed" Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander.
pojale korraliku klassilise hariduse. ,,Vaevalt esimesed emakeelsed sõnad selgeks saanud, võis ta hakata oma isalt kõike tarkust vastu võtma mida too isegi teadis. Ja headest raamatutest võis sellele peagi lisa saada. Aga ei puudunud ka mängud koolimajas ja selle õuel koos suurte õpilastega, kes koolmeistri poega kohtlesid, nagu see sellele kohane, arvestades muidugi ka aastate vahet." ( K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 17 ). Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ma arvan, et just eluaastad isa juures said tema elus määravaks. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. ,,Head inimesed surevad vara, ja ka Juulius Kilimiti võõrasema suri veel enne, kui kui olid jõudnud tulla kõik need ebameeldivad sündmused, mis pidid lõpetama ta lapsepõlve." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985lk 17 )
annaabi.ee 
