Lehele märgitakse vestluse kuupäev ja allkirjastatakse. 4. Juhtkond analüüsib koolitusvajaduse otstarbekust ja võimalusi ning määratakse koolituse prioriteedid. Koolitustegevus kooskõlastatakse kooltitusega tegelevate spetsialistidega, kes organiseerivad koolituse nii sisuliselt kui ka ajaliselt 7 5. Koolitusvajadus muutub koolitustegevuseks, kus vastavalt vajadustele ja võimalustele saadetakse töötaja koolitusele. PERSONALI KOOLITAMINE Vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele võib koolitus olla: · Tasemekoolitus Võimaldab õhtuses, kaugõppevormis või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, õhtuses või kaugõppe õppevormis kutsekeskharidust põhihariduse baasil, kutseharidust keskhariduse baasil ja osakoormusega või eksternina kõrgharidust.
spetsialistidel. Eri tasandite õigused, kohustused ja vastutus sõltuvad asutuse suurusest ja eripärast ning on määratletud eelkõige ametijuhendite ning põhimäärustega. a) Tippjuhtkond Tippjuhtkond vastutab koolitustegevuse tulemusliku toimumise eest ja tagab võimalused töötajate koolitamiseks, osaleb koolituse strateegiliste põhimõtete väljatöötamisel, kinnitab koolitustegevuseks vajalikud dokumendid, teostab järelevalvet ning osaleb otseste alluvate koolitusvajaduse väljaselgitamisel ja koolituse tulemuslikkuse hindamisel. b) Personalijuht Personalijuht osaleb koolituse strateegiliste põhimõtete väljatöötamisel, koolitusvajaduse hindamisel ja analüüsil, koolituse tulemuslikkuse hindamisel ning tagab koolitustegevuse kooskõla üldise personalipoliitikaga. c) Koolitusjuht
14. Koolituse tagasiside koordineerimine ja koolituskokkuvõtete tegemine, analüüs ning juhtkonnale ettepanekute esitamine koolitustegevuse tõhustamiseks. 15. Pidev enesetäiendamine ning kursis olemine personali arendamise valdkonnas toimuvaga. 16. Suhete loomine ja säilitamine personali koolitusega tegelevate organisatsioonide ja spetsialistidega. 17. Konsulteerimine ja koolituse alane nõustamine organisatsioonis. 18. Tingimuste loomine koolitustegevuseks: vahendite hankimine, ruumide ja tehniliste vahendite korrasoleku ning materjalide olemasolu kindlustamine. Personali arendamise potentsiaalseid probleeme Potentsiaalseteks probleemideks nimetatakse niisuguseid lahendamist vajavaid olukordi, mis võivad tekkida organisatsioonis mõne kavandatud tegevuse täitmisel. Selliste probleemide teket püütakse juba eelnevalt prognoosida, et nende esiletõusmist ära hoida või vähemalt olla nende lahendamiseks valmis.
otsustatakse, milliseid muudatusi tahetakse töötaja tegevuses saavutada (Schuler ja Jackson 1996, 105). Koolitusvajaduse hindamine võiks toimuda erinevatel tasanditel, kattes kogu organisatsiooni tervikuna. Koolitusvajaduse hindamise protseduuri tulemuste põhjal peaks valmima koolitusplaan, selle kooskõlastamine juhtidega ja vastavusse viimine koolituseelarvega. Järgneb koolitusvajaduse muutmine koolitustegevuseks. (Simson jt 2002, 91) 1.9. Koolitusmeetodid Peamisteks koolitusvormideks on asutusesisene ja asutuseväline koolitus. Asutusesisese koolituse vormideks on omakorda koolitus töökohal ja spetsiaalne organiseeritud koolitustegevus. Koolitusvormidena on kasutusel avatud koolitus, tellimuskoolitus ehk grupi- või meeskonna koolitus, iseseisev õpe, kaugkoolitus ja E- koolitus (Mõttus 2004, 64). Õppemeetodid võib jagada ka õpetajakeskseteks või
annaabi.ee 
