3 · uus usuline vool nõuab emakeelset kirjandust, Tallinnas koostatakse luterlik katekismus, mille paneb kokku Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt, eesti keelde tõlkis selle eestlane Johann Koell [kool], mis trükitakse ära saksamaal 1535. Raamat keelustatakse Tallinna rae korraldusel · piibli tõlkimisega tegeles andekas Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi, kes aga suri katku ja palus talle mõeldud koolitusraha edasi anda teisele poisile ja rajati nn. Susi kapital, millele lisati raehärra poolt vaeste linnapoiste koolitamiseks mõeldud rahasummaja teised annetused. Pole teada, kui kaugelejõuti piibli tõlkimisega. · järjest rohkem suundutakse õppima Euroopasse · koduõpetajad, põhikoormus linnakoolidel Ehitus-, kujutav-ja tarbekunst keskaja II poolel · Lääne- ja Põhja-Euroopa mõjutused arhitektuuris - jõukate linnakodanike
eesmärkides. Vähenenud on nii tööliste, spetsialistide kui juhtivtöötajate hulk, mis on saavutatud tänu juhtimise ja tootmise tõhustamisele ning oluliselt on kasvanud vajadus 7 tõsta personali teadmisi. Sellest lähtuvalt on põhistrateegiaks personali jätkuv koolitamine. Kindlasti peab koolitusjuhi ning personalijuhi vahel olema tihe koostöö. Vastasel juhul võib ebakõla kiiresti viia koolitusraha ja töötajate ebaefektiivse kasutamiseni. Näiteks personali planeerimisega mitte arvestav koolitusjuht võib koolitada inimesi, keda kavatsetakse koondada. Kui ametijuhendis puuduvad nõuded töötajale või nendega ei arvestata uute töötajate valikul, suurendatakse sellega kunstlikult koolitusvajadust. Karjääri planeerimise ja koolituse vähene seotus võib anda tulemuseks ebakompetentse töötaja. 8 2
Käesoleval hetkel on koolituseelarve järgmiseks aastaks koostatud, selle väljatöötamisel arvestati teadaolevaid eesseisvaid koolitusi ning jäeti teatav varu hetkel mitteteadaolevate koolituste tarbeks. Edaspidi on oluline viia koolitusplaan ja koolituseelarve omavahel vastavusse. See välistaks ka eelarve puudu- või ülejäägi, võimaldaks realiseerida kinnitatud koolitusplaani ja kasutada efektiivselt eelarves ette nähtud koolitusraha. Ettevõtte koolituste plaani koostamise ja selle ellurakendamise eest vastutavad personalitöötaja, keskastme- ja tippjuhid. Koolituseelarvest kinnipidamist jälgivad kõik osakondade ja teenistuste juhid koostöös personalitöötajaga. 48 Koolitusvajaduse hindamiseks peaks vähemalt üks kord aastas kõigi töötajatega läbi viima arenguvestlused, millel osaleb lisaks töötaja otsesele juhile ka personalitöötaja.
ametkondadega jms. Ühtset delegeerimismeetodit kõigi ettevõtete jaoks pole olemas. Igal konkreetsel juhul tuleb leida sobivaim viis, lähtudes lahendatavate küsimuste eripärast, tegutsevate inimeste teadmistest, os-kustest ja omadustest. Tuleb püüda selle poole, et alluvad iga päev oleks valmis iseseisvalt lahen-dama üha keerukamaid ülesandeid, kasutama suuremaid õigusi, kandma suuremat vastutust. Risk, et alluv teeb vigu, on paratamatu. Need vead on alluva ametialase kasvu koolitusraha, mille ta hiljem organisatsiooni ladusama tegutsemise kaudu mitmekordselt tagastab eeldusel, et riski suurus oli mõistlikult valitud. See mõistlikkus on põhikriteerium delegeerimise optimaalsuse mää-ramiseks. Juhtimise tsentraliseerimine või detsentraliseerimine hõlmab otsustamise koondamist või ha-jutamist juhtimistasandite järgi. Delegeerimise mõju organisatsioonile avaldub organisat-siooni tsentraliseerituse või detsentraliseerituse määras
annaabi.ee 
