Müügiprognooside koostamisega ning suhtleb tihedalt püsiklientidega. Personaliosakond: Personali osakonna ülesandeks on ettevõttesse töötajate otsimine. Konkurssite läbiviimine ning intervjueerimine. Inimese tööle vormistamine, lepingute lõpetamine, haigekassas arvele võtmine, töölepingu koostamine, tööohutuse ja ettevõtte sisekorraeeskirjade tutvustamine. Vajalike koolituste korraldamine. Töö-ja teenindusstandardite loomine, aruannete koostamine. Samuti on ka koolitusplaanide loomine personaliosakonna tööks. IT-osakond: IT-juht vastutab selle eest, et kõik elektroonika ning IT oleks töökorras ning funktsioneeriks. Tellib ning hooldab tehnikat. Hooldusosakond: Hooldus- ja remondiosakond hoiab korras hotelli ehituslikku osa. Osakond parandab vajadusel hotelli seadmestatud osi. Nii kannab see hoolt näiteks liftide, kütte-e ning ventilatsioonisüsteemide ladusa töötamise eest. Ostuosakond:
õppekirjanduse ostmise taotluste kohta, vajadusel hindab koolitustaotluste põhjendatust, hankides selleks vajadusel täiendavat infot väljaspoolt. 1. Koordineerib koolituskursuste sisseostmist. 2. Koordineerib asutusesisese koolituse korraldamist, võttes vastu ja edastades tellimusi, vastates tellimuse esitajale ning aidates vajadusel koolitust korraldada. 3. Kindlustab organisatsiooni tööajaid informatsiooniga koolitusplaanide, toimuvate ja toimunud koolituste; vahendab muud kasulikku koolitusalast teavet. 4. Korraldab toimunud koolituste ja kogu koolitustegevuse hindamist, kogudes selleks vajadusel täiendavat informatsiooni. 5. Koostab koolitusaruanded ja vastab vastavatele arupärimistele. Eelarve - ja finantsosakond või selle ala töötaja teenindab kogu arendamis- ja koolitustegevuse finantseerimist, täites seejuures järgmisi kohustusi: 1
Süstemaatilise koolituse komponendid: Koolitusvajaduste kindlaksmääramisel on vaja mõelda erinevate osapoolte - nii ettevõtte terviku, spetsiaalsete funktsioonide, töötajate grupi kui ka üksikisiku vajaduste rahuldamisele Koolituse eesmärk peab olema mõõdetav, väljendatuna siis, kas konkreetsetes parendusühikutes või siis oodatud muutustes organisatsiooni funktsionaalses, harukondlikus või indiviidi tegevuses Koolitusplaanide koostamisel peab silmas pidama, et need kajastaksid üldist koolituse suunda, kaasnevaid kulusid ja tulusid. Üldisest koolituse suunast lähtudes koostatakse detailne koolitustegevuse arenduskava, pannakse paika programmid, määratletakse võimalused, valitakse koolitusmeetodid ja koolitajad Koolitusplaani elluviimise järel analüüsitakse iga koolitusprogrammi tulemusi, tulemuste vastavust algsele eesmärgile. Samuti analüüsitakse tulemust kogu ettevõttele ja osakonniti.
Üsna üksmeelselt arvati, et koolitus tõstab efektiivselt teadmiste ja oskuste taset, kuid seda kindlates töövaldkondades nagu näiteks seadusandlus, finants, raamatupidamine, ehitus, projekteerimine jms. Üldises koolituskorralduses oli enamik juhtidest seisukohal, et oleks vaja kogu koolitustegevus ühe inimese kätte koondada, tegevus koordineerida ja korrastada. Oli ka neid, kelle arvates on praegune korraldus täiesti rahuldav ning muudatusi vaja ei ole. Koolitusplaanide vajalikkuse teemal jagunesid juhid oma arvamuses pooleks, osad juhid leidsid, et koolitusplaan on vajalik, teised arvasid, et ei ole. Arenguvestluste tähtsust ja vajalikkust mõistsid kõik intervjueeritavad, kahtlev seisukoht oli vaid nende tulemuslikkuse osas varasemate kogemuste põhjal arvasid osad juhid, et midagi kardinaalselt muutuda arenguvestlustega ei saa ja reaalseid ning suuri muudatusi inimeste arengus see kaasa ei too, põhjuseks ettevõtte spetsiifika,
annaabi.ee 
