elektroonilise süsteemi arengul. Kui seda järk-järguliselt ei tehta ja tarnijate huve, probleeme arvesse ei võeta, võib tulemuseks olla kogu tarneahela kokkukukkumine. Samuti on potentsiaalseteks murekohtades turvarisk seoses kasutatava tehnoloogiaga ja soetatavate IT-süsteemide hind. Kuigi elektroonika kasutamise tõttu hoitakse kokku märkimisväärselt tööjõu- kulusid madalapalgaliste inimeste arvelt, siis tuleb arvestada ka haridus- ja koolituskuludega, mis süsteemide käitlemiseks vajalikud on. Üldiselt tekivad e-süsteemides probleemid kas selle enda võimekusest või ettevõtte sees olevatest muutujatest. Kuna süsteem ei hinda erinevaid taotlusi ja hinnapakkumisi samamoodi kui inimene, siis ei pruugi ostja selle tagajärjel parimat võimalikku hinda saada. Samas kogu süsteemi edukal ellurakendamisel on võimalik saavutada märkimisväärne kuluefektiivsus, kui toimib kõigi tarneahelas osalevate lülide sümbioos.
hulgast perioode, millal töötaja reaalselt tööd ei tee, st pooled võivad kokku leppida siduvusaja peatumises teatud juhtudel. Näiteks võivad pooled välistada siduvusaja kulgemise töötaja lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibimisel. Taoline kokkulepe peab mõistlikult arvestama töötaja huvidega ning ei tohi viia olukorrani, kus aeg, mil töötaja on kohustatud olema töösuhtes, on ebaproportsionaalne võrreldes tööandja makstavate koolituskuludega. Lõiked 3 ja 4 reguleerivad olukordi, mil tööleping lõpetatakse enne siduvusaja läbisaamist. Kui töötaja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja lõppemist, peab ta koolituskulude hüvitamise kokkuleppest tulenevad kulud hüvitama proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga. Hüvitamiskohustus hõlmab kõiki tööandja tehtud kulutusi, sealhulgas koolituskuludelt makstud makse. Töötaja on vabastatud kulude hüvitamisest, kui ta ütleb töölepingu erakorraliselt üles
perioode, millal töötaja reaalselt tööd ei tee, st pooled võivad kokku leppida siduvusaja peatumises teatud juhtudel. Näiteks võivad pooled välistada siduvusaja kulgemise töötaja lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibimisel. Taoline kokkulepe peab mõistlikult arvestama töötaja huvidega ning ei tohi viia olukorrani, kus aeg, mil töötaja on kohustatud olema töösuhtes, on ebaproportsionaalne võrreldes tööandja makstavate koolituskuludega. Lõiked 3 ja 4 reguleerivad olukordi, mil tööleping lõpetatakse enne siduvusaja läbisaamist. Kui töötaja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja lõppemist, peab ta koolituskulude hüvitamise kokkuleppest tulenevad kulud hüvitama proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga. Hüvitamiskohustus hõlmab kõiki tööandja tehtud kulutusi, sealhulgas koolituskuludelt makstud makse. Töötaja on vabastatud kulude
aja hulgast perioode, millal töötaja reaalselt tööd ei tee, st pooled võivad kokku leppida si- duvusaja peatumises teatud juhtudel. Näiteks võivad pooled välistada siduvusaja kulgemise töötaja lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibimisel. Taoline kokkulepe peab mõistli- kult arvestama töötaja huvidega ning ei tohi viia olukorrani, kus aeg, mil töötaja on kohustatud olema töösuhtes, on ebaproportsionaalne võrreldes tööandja makstavate koolituskuludega. 4. Koolituskulude hüvitamise kokkuleppes on kirjas siduvusaeg, mil töötaja peab tööandja ettevõttes töötama. Seadus ei keela siduvusaja jooksul küll töölepingut üles öelda, kuid üldjuhul toob see töötajale kaasa kulude hüvitamise kohustuse. Lõiked 3 ja 4 reguleerivad olukordi, mil tööleping lõpetatakse enne siduvusaja läbisaamist. Kui töötaja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja lõppemist, peab ta koolituskulude hüvi-
annaabi.ee 
