Ametijuhend jaguneb kaheks: -Töökirjelduseks(esitatakse töötaja tööülesannete, õiguste ja vastutuse nõuded, nõuete profiilis aga nõuded töötajate kvalifikatsioonile) -Nõuete profiiliks(sisaldab nõudmisi töötajatele edukaks töötamiseks konkreetsel ametikohal) 15. Sisekorraeeskirjad Sisekorraeeskiri määrab töötajate käitumisreeglid töösuhetes, tööruumides ja territooriumil 16. Inimeste arendamine ja koolitus. Koolituskavad Inimeste arendamine on organisatsioonile vajalike töötajate ettevalmistamine ja koolitamine, nende teadmiste, oskuste ja võimete arendamine ning karjääri juhtimine. Inimeste koolitamine on töötajate plaanipärase ettevalmistamise ja arendamise süsteem, mille käigus täiendatakse töötajate teadmisi ja oskusi. Koolitamise eesmärgid on erinevad ja on suunatud organisatsiooni, ameti ja isiku arendamisele. Koolituse kavandamistegevus koosneb etappidest
spetsiaalse ,,Uue töötaja infopäeva" koolituse, kus neile otsese juhi poolt tutvustatud materjalid üle räägitakse ja kinnistatakse. Ka personali töine arendamine on Selveris kõrgelt arenenud. Kasutatakse peaaegu kõiki erinevaid tööalase arendamise viise sealhulgas kõrgelt hinnatud paatri ja tuutori süsteemi. Personali koolitamise üle on Selver kõige rohkem uhke, sest see osa on enda jaoks peensusteni läbi töötatud, paika on pandud täpsed koolituskavad ja eelarved mille jälgimine on personalitöötajate kohustus. Koolitusvajaduse hindamisel vaadeldakse inimeste isiklikke soove, majanduskeskkonna muutustest tulenevaid vajadusi ning ettevõtte eesmärkidest tulenevaid nõudmisi. Koolitusi viivad Selveri töötajatele läbi paljud omatöötajad, kuid spetsiaalsetele tegevustele orienteeritud koolitused valitakse alati spetsialistidelt. Koolitustulemuste hindamine toimub just madalama tasemega töötajate hulgas, kes
Arvesse tuleb võtta ka kutsealaseid oskusi. VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED) ARSTID Arstide vaba liikumise ja nende diplomite, tunnistuste ja teiste ametlike kvalifikatsioonitõendite vastastikuse tunnustamise hõlbustamiseks nõutakse üldarstidelt ja perearstidelt meditsiinidiplomit ja üldarsti erikoolitust, spetsialistide diplomit: üldmeditsiinidiplomit või diplomit spetsialiseeritud valdkonnas. Arstide koolituskavad peavad sisaldama peale kindlaksmääratud õppeainete ka haigla praktikat. Kokku peab õppetöö kestma 6 aastat ning hõlmama 5500 tundi teooriat ja praktikat ülikoolis. Ühised diplomid Ühenduse ulatuses on järgnevatele spetsialiseerunud erialadele: anestesioloogia, üldkirurgia, neurokirurgia, sünnitusabi ja günekoloogia, terapeut, oftalmoloogia, otorinolarüngoloogia, pediaatria, pulmonoloog, uroloogia,
Kontroll: hädaolukorraks valmisoleku ajakohastamine; plaanid; sisekontroll; kriisireguleerimisoskused väline kontroll (koolituskavad) Joonis 1.3 Süsteemne lähenemine üldisele hädaolukorraks valmisolekule Ring näitab, milline võiks olla valmisoleku korraldamise tsükkel. Hädaolukorraks valmisoleku planeerimisel saab seda kasutada kui tegevuste planeerimise mudelit. Mudel sobib kasutamiseks nii riigi kui ka asutuse kriisi- ja hädaolukorra lahendamiseks valmisoleku korraldamisel. Planeerimine peab hõlmama järgmisi protsesse:
annaabi.ee 
