35 KOOLITERVISHOIUTEENUSE ARUANNE Perioodi algus Perioodi lõpp Aruande esitamise periood 01.01.2013 30.06.2013 <- valik 61205 SA Ida-Viru Tervishoiuasutus Keskhaigla <- valik
Millised meetmed suurendavad või vähendavad ebavõrdsust laste ja noorte haigestumises? Millised tegurid mõjutavad turvalisust ja heaolu riigi, kohaliku omavalitsuse ja kooli tasandil? Kuidas toetab koolitervisesüsteem laste kasvamist ja arengut? Nende küsimuste üle selles artiklis arutletaksegi. Esmalt antakse lühiülevaade kooliõpilaste tervisenäitajatest ning suundadest Eestis ja Läänemaal. Ülevaade on koostatud peamiselt koolitervishoiuteenuse osutajate andmete põhjal. Tervisekäitumise osas analüüsitakse eelkõige toitumise, kehalise aktiivsuse ja uimastite tarvitamisega seonduvat. Läänemaa 11-15-aastased õpilased on järjepidevalt osalenud rahvusvahelistes kooliõpilaste tervisekäitumise uuringutes, mis võimaldavad teha suundumuste kohta teaduspõhiseid järeldusi. Artikli teine pool keskendub koolitervishoiusüsteemi kitsaskohtadele ja võimalikele lahendustele. Lõpetuseks esitatakse
· Olulisel kohal pere, koolitervisehoid; · toitumine ja liikumine; · televisioon ja arvuti osaliselt asendada mängude ja spordiga; · stressist ülekaaluliseks, sest stressi korral suureneb stressihormooni tootmine, mistõttu rasv ladestub just vöökohal. KOKKUVÕTE · Passiivne eluviis aktiivseks; · eluviiside muutmine; · ülekaalulisusest stress kiusamine, erinevuse tunne suurem stress, psühholoogiline trauma rasvumine haigused; · Oluline on arendada koolitervishoiuteenuse kvaliteeti, tervist edendavat ja haiguste ennetamise tegevussuunda, et seeläbi toetada laste ja noorte KASUTATUD KIRJANDUS · Garmy, P., Eva KC., Nyberg P., Jakobsson, U. (2014). Overweight and television and computer habits in Swedish school-age children and adolescents: A cross-sectional study. Nursing and Health Sciences. ÜLEKAALULISUS, TELEKA- JA ARVUTIHARJUMUSED ROOTSI KOOLIEALISTEL LASTEL JA NOORUKITEL Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool
Õed abistavad abivajajat tervisekahjustuste, funktsionaalsete häirete ja rehabilitatsiooni korral. Nad aitavad haigel ja erivajadusega inimesel tervist taastada, saavutada ja säilitada ning toetada teda surma lähenedes. Õe töö ülesanded on täna veel täpsemalt määratlemata. Eesti Õdede Liit tegeleb koostöös Haigekassaga tõenduspõhiste (teaduslikult põhjendatud ja ekspertide poolt heaks kiidetud) tegevusjuhendite väljatöötamisega. Juba on valminud koolitervishoiuteenuse ja koduõendus- teenuse tegevusjuhendid ehk õe tegevused väljaspool haiglat. Alates 2005. aastast tegeletakse valdkondade lõikes ka haiglatega. Tänaseni on levinud arvamus, et õde ootab võimalikku arsti korraldust ja tõttab seda siis täitma. Üldjuhul on tööülesandeks mõne meditsiinilise protseduuri, nagu ravimi manustamine, läbiviimine või arsti assisteerimine arstlike protseduuride, nagu operatsioon, juures
koolinoorte seas: 15-16-aastaste õpilaste legaalsere ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. Tallinn: AS Atlex. · Mis on pohmell ehk pohmelus? s.a. Alkoinfo. URL: http://alkoinfo.ee/et/ohutus/mis-on-pohmell (viimati vaadatud 21. mail 2013) · Noored alkoholi küüsis. s.a. URL: http://alkoinfo.ee/et/faktid/noorte-statistika (viimati vaadatud 9. jaanuaril 2012) · Oolo,T., Pedak, H., Tammpere, P., Raid, U. 2010. Koolitervishoiuteenuse tegevusjuhend. URL: http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/Koolitervishoiuteenuse_tegevusjuhend _25022011.pdf (viimati vaadatud 3. detsembril 2011) · Orro, E. 2012. Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Eestis 2011. Tallinn: Eesti Konjuktuuriinstituut. · Orro, E. 2013. Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis Aastaraamat 2012. Tallinn: Atlex AS · Streimann, K. 2009. Noored ja alkohol. Tervise Arengu instituut. URL: http://www2.tai
elukuuni 53,4% imikutest (38,8%). Vanemate teadlikkus laste arendamisest on paranenud (?). Perearst-pereõde abisüsteem on välja arendatud (kaadri puudus). Digiretsepti kasutuselevõtt. Meditsiinitehnika kiire areng. Kaadri kvalifikatsiooni tõus. Suurte nakkuspuhangute taandumine. Vigastused Kuidas edasi? Lastevanemate riikliku koolisüsteemi väljaarendamine. Üldarstiabi edasiarendamine koostöös koolitervishoiuteenuse osutajatega. Riikliku traumaregistri käivitamine. Vajalik koolitoidu-uuring, selgitamaks tegelikku maksumust, kalorsust ja kvaliteeti. Mis suurendab lootust Rahvastiku tervise arengukava. Uus lastekaitseseadus. Laste vaimse tervise probleeme tõstatavate spetsialistide süvenev tõsiseltvõtmine ja spetsialistide arvu suurenemine. Laste ja nende perede arvamuse regulaarne arvestamine otsuste tegemisel,