lähtuvaid kokkuleppeid Arvestada vaja nii orgvälise keskkonnaga kui org-i eripäradega Personali arendamise põhilised viisid ·ametialane väljaõpe, mis hõlmab töötajate esmast väljaõpet, juhendamist ja treeningut; ·tööalane arendamine, mis hõlmab tööülesannete laiendamisega seotud täiendõpet; ·ameti(koha)väline arendamine, mis hõlmab töötajate väljaõpet väljaspool ametikohta uute tööülesannete täitmiseks. Koolituste liigid - Sõltuvalt kuulajaskonnast ja koolitajast eristatakse · Organisatsioonisisesed koolitused (organisatsiooni enda või väliskoolitaja poolt läbiviidavad kursused) ·Organisatsioonivälised koolitused (koolituse läbiviija on väliskoolitaja, kursusest osavõtjad saavad vahetada kogemusi) -Koolituse toimumise asukoha alusel: kaugkoolitus, koolitusruumis õpe, õpe teistes org-des (stazeerimine, praktikatest õppimine, õppereisid) - Sõltuvalt koolituse
Koolituse korraldamine eeldab koolitusvormi, -meetodi, -koha ja aja valikut. Investeeringu tasuvuse määramiseks on vaja välja selgitada koolituse tõhusus. Koolituse tõhususe väljaselgitamine seisneb koolituselt saadud teadmiste, oskuste võrdlemisel koolituse maksumusega. Tulemus ei ilmne aga koheselt. Koolituse hindamisel tuginetakse koolitatavate hinnangule kasutatakse ankeetküsitlust. Annab võimaluse kavandada uut koolitust tulemuslikumalt. Sõltuvalt kuulajaskonnast ja koolitajast eristatakse: · Organisatsioonisiseseid (ingl. k. in-house) koolitusi organisatsiooni enda või väliskoolitaja poolt läbiviidavad kursused. · Organisatsiooniväliseid (ingl. k. outdoor) koolitusi koolituse läbiviija on väliskoolitaja, kursusest osavõtjad saavad vahetada kogemusi (Torrington, Hall, Taylor 2008: 422-430). Sõltuvalt koolituse toimumise ajast liigitatakse koolitusi:
Juht v kolleeg vahetavad kogemusi. Kasulik on see konkurentsivõime ja haardeulatuse laiendamiseks, omandan mingeid lisaoskusi/funktsioone, olen valmis teisi kergemini asendama, olen konkurentsivõimelisem. Eemaltoimuv -Loeng keegi, kes võiks olla valdkonnas ekspert, jagab oma teadmisi ja kogemusi. Hea: odav. Halb: kui hästi loengus osalejad kannavad omandatut edasi praktikasse, sooritataval on suur vastutus. Koolitusvajadustele vastavus võib olla so-so. Palju sõltub ka koolitajast, kuivõrd hästi ta annab vajalikku edasi. -Audiovisuaalne õpe loengulaadne. Lisaks on illustreerivat materjali, nt illustratsioonidega mida mujalt ei saa. -Jäljendamine/simulatsioon reaalsetes tingimustes jäljendamine. Reaalsed tingimused simuleerivad siis tööolukorda. -Programmõpe kindla programmi järgi koostatud õppevahend; õpik. Kõige odavam. Õppija teadmiste omandamise küsimus. Õpikud jäävad vanaks.. oleneb valdkonnast. Ühe õpiku järgi
tuleks sõlmida käsundusleping (VÕS § 619634). Käsunduslepingu järgi kohustub käsundisaaja lepingu kohaselt osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsunduslepingu sõlmimine on otstarbekas näiteks koolitusprojektide 39 puhul, sest koolituse tase, sisu ja eripära sõltub suuresti konkreetsest koolitajast. Õppe ja teadusasutustes kasutatakse käsunduslepingut ka ajutiste ja mittekorraliste õppejõudude puhul, kes ei ole ametikohtadele valitud. Oluline erinevus käsundi ja töövõtu juures on ka see, et käsundusleping võib olla tasuline või tasuta, töövõtuleping on aga eranditult tasuline. Kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta ajavahemiku möödumisel (nt pärast koolitus- või loengutsükli lõppu).