töö tootlikkus ja töötajate tervis, toodete kvaliteet ning töö ohutus, siis on oluline, et valgustustingimused oleksid normikohased. Kuigi valgusele reageerib esmajoones nägemiselund, mõjutab see ka organismi. Silma töö on tihedalt seotud kesknärvisüsteemiga. Puudulik valgustus vähendab töövõimet ning tööohutust. Töö põhieesmärgiks on tutvuda klassiruumi ning teiste kooliruumide valgustustingimustega ja hinnata nende vastavust normidele. 2. Töövahendid: luksmeeter (seade TES 1332) 3. Töö käik: Esmalt mõõtsime klassi erinevate töökohtade valgustused luksmeetriga tehisvalgustuses: Tahvel 550 560 590 690 460 580 500 510 620 465 550 630 570 500 560 450
muudetud kool 1864. Aastal saksakeelseks ning sai ta nimeks Pärnu Linna Poeglaste III Algkool. 1876. aastal valmis uus kivist koolihoone, nn Laadaplatsi kooli. 1880. Aastal alanud venestamislainega muudeti kool venekeelseks (1887-1889); hakkas kandma nime Pärnu Linna Poeglaste II Algkool. 1917, aastal ühendati poeglaste II ja samas Jannseni tänavail asunud tütarlaste kool (1872. aastal, asukohaga W.Jannseni änav nr 39). Aastal 1918 muudeti kool taas eestikeelseks. 1923 aastal toimunud kooliruumide laiendamise järel omandas kooli punane tellistest kahekordne hoone (asukoht: Laadaplats; ka Noorte väljak) selle kuju, mis tal praegugi. 1943. aastal anti Laadaplatsi koolihoone Saksa armee laatsareti käsutusse, mis tõttu koolipere kolis taamale Räämale teise koolimajja, kus õpitis õhtuses vahetuses. 1944 aastal pääses koolipere senisesse koolimajja tagasi. 1946. aasta kevadel sai kool nimeks Pärnu II Mittetäielik Kekkool. 1958
Laste pühapäevakoolides toimus töö emakeeles ja seal õpetati ka eesti keelt. Osaliselt tekkisid nende kõrvale Eesti täienduskoolid, mis töötasid üldiselt üks kord nädalas. Eesti täienduskoolid on tekkinud ja arendanud oma tööd iseseisvalt ilma riikliku või omavalitsusliku halduse või majandusliku toetuseta. Sama kehtib õpikute ja muu eestikeelse materjali kohta. Erandina võib nimetada kohalikult valitsuselt saadud tasuta või osalise tasuga kooliruumide rendi. Täienduskoolide majanduslik alus tugineb õppemaksudele, Eesti organisatsioonide toetusele ja kooli üritustest laekuvatele tuludele. Kui täienduskoolide õpilaste vanuseks oli varem üldiselt lasteaedades või eelkooliealistes rühmades 3 kuni 6 aastat, algkoolides 7 kuni 13 aastat ja keskkkoolis 14 kuni 16 aastat, siis aastast 1982 lisandus veel gümnaasium 17 18 aasta vanuste õpilastega. Paljud koolid on eksisteerinud Kanadas juba mitukümmend aastat. Pikema
Esimene kooliarstide kongress peeti 1925. a. , kus võeti mitmesugused kooli-tervishoidu puutuvad resolutsioonid vastu. Viimaseil aastail on meil hakatud ka avama abikoole nõrgaandelistele lastele. Esimese abikooli avas Tallinna linn 1923. a. 6 klassiga a`20 õpilast. 9 Näiteid määrustest Tervishoiu peavalitsuse määrused kooliarstide tegevuse kohta. R. T. 21 - 1921. § 1. Kooliarstide ülesandeks on: 1) tervishoidlik valve õpilaste, kooliruumide, kooli sisseseade ja kõige kooli korra järele; 2) abinõude tarvituselevõtmine külgehakkavate haiguste laialilagunemise vastu koolides ja koolide kaudu. § 2. Kõik koolidesse puutuvad tervishoidlikud määrused ja korraldused, mida kooliarstid ja kohalik tervishoiu-osakond tarviliseks tunnistab, töötatakse tervishoiu-osakonnas välja ja peale nende kinnitamist tervishoiu peavalitsuse poolt paneb linna- ehk maavalitsus' nad koolide juhatuste kaudu maksma. § 3
Eriti keeruline on puberteediaeg, kus eneseteostus on sageli seotud riskikäitumisega. Teistega võrdlemine ja soov olla „normaalne“ kuulub küpsemise protsessi. Koolitervishoid esmatasandi tervishoiusüsteemis Tänased tulemused koolitervishoius toetuvad mitme sajandi kogemustele. Juba 19. sajandi lõpus alustasid tööd esimesed kooliarstid ning alates 1917. a rakendati koolides ühtne tervishoiukorraldus. Kooliarsti ülesanne oli kooliruumide, sisustuse ja koolikorra sanitaarne kontroll, õpilaste tervisliku seisukorra jälgimine ja epideemiatõrje koolides. Oma töö kohta 10 esitati kord aastas aruanne (Gustavson 1979: 74-77). Liikudes meditsiiniliselt mudelilt sotsiaalse mudeli poole, toetub koolitervishoid muutunud paradigmale, kus on kindla koha omandanud haiguste ennetus ja tervise edendamine. Ka Eesti tervisesüsteemide arengus on
annaabi.ee 
