Reeglite tutvustamisel ja rakendamisel peaks õpilastele selgitama nõuete tagapõhja. Tüüpilised käitumisreeglid: Õpilane tuleb tundi vajalike õppematerjalide ja kirjutusvahendiga. Kella helisemisel läheb õpilane oma kohale ja seab end tööks valmis. Õpilane austab teisi inimesi, sh kaasõpilasi ja õpetajaid ning käitub nende suhtes alati viisakalt. Õpilane suhtub austusega koolisse ja teiste inimeste varasse ning käib sellega heaperemehelikult ümber; peab alati kinni koolireeglitest. Käitumisreeglite paremaks omaksvõtmiseks on soovitav kaasata õpilasi nende väljatöötamisse. Autoriteetsed õpetajad ei pea enamasti vajalikuks diskuteerimist käitumisreeglite üle. Töö eripära klassi käitumiskorra kehtestamisel õppeaasta alguseks oleneb õpilaste vanuseastmest. Uue käitumiskorra kujundamine klassis võib esimestes tundides nõuda suure osa ajast. Esimesed koolipäevad on korra loomisel klassis otsustava tähendusega
Reeglite tutvustamisel ja rakendamisel peaks õpilastele selgitama nõuete tagapõhja. Tüüpilised käitumisreeglid: Õpilane tuleb tundi vajalike õppematerjalide ja kirjutusvahendiga. Kella helisemisel läheb õpilane oma kohale ja seab end tööks valmis. Õpilane austab teisi inimesi, sh kaasõpilasi ja õpetajaid ning käitub nende suhtes alati viisakalt. Õpilane suhtub austusega koolisse ja teiste inimeste varasse ning käib sellega heaperemehelikult ümber; peab alati kinni koolireeglitest. Käitumisreeglite paremaks omaksvõtmiseks on soovitav kaasata õpilasi nende väljatöötamisse. Autoriteetsed õpetajad ei pea enamasti vajalikuks diskuteerimist käitumisreeglite üle. Töö eripära klassi käitumiskorra kehtestamisel õppeaasta alguseks oleneb õpilaste vanuseastmest. Uue käitumiskorra kujundamine klassis võib esimestes tundides nõuda suure osa ajast. Esimesed koolipäevad on korra loomisel klassis otsustava tähendusega.
Reeglite tutvustamisel ja rakendamisel peaks õpilastele selgitama nõuete tagapõhja. Tüüpilised käitumisreeglid: Õpilane tuleb tundi vajalike õppematerjalide ja kirjutusvahendiga. Kella helisemisel läheb õpilane oma kohale ja seab end tööks valmis. Õpilane austab teisi inimesi, sh kaasõpilasi ja õpetajaid ning käitub nende suhtes alati viisakalt. Õpilane suhtub austusega koolisse ja teiste inimeste varasse ning käib sellega heaperemehelikult ümber. Õpilane peab alati kinni koolireeglitest. Käitumisreeglite paremaks omaksvõtmiseks on soovitav kaasata õpilasi nende väljatöötamisse. Autoriteetsed õpetajad ei pea enamasti vajalikuks diskuteerimist käitumisreeglite üle. Töö eripära klassi käitumiskorra kehtestamisel õppeaasta alguseks oleneb õpilaste vanuseastmest. Ja uue käitumiskorra kujundamine klassis võib esimestes tundides nõuda suure osa ajast. Esimesed koolipäevad on korra loomisel klassis otsustava tähendusega
kasvatama. Ta eraldab mõisted "kasvatus" (education) ja "õpetus- harjutamine" (training) ning tuleb järeldusele, et koolil pole õigust kasvatada, vormida kogu isiksust. Ta kutsubki üles looma koole ilma kasvatuseta, kus õpetaja oleks pigem loomuse aitaja kui ühiskonna agent. Vabakooli liikumisega ühinenud koolid olid vabad riigi, kiriku ning ükskõik missuguse autoriteedi kehtestatud seadustest - nad toetusid arusaamale lapse maksimaalsest isikuvabadusest. Loobuti igasugustest koolireeglitest, õpetajad olid lastega võrdses asendis, suhtlus oli mitteametlik, koolis ei olnud tasu ega karistust. Vabad koolid tekkisid tavaliselt väikestes kohtades, kus lähiümbrusel, kommuunil, oli koolielus tähtis roll. Vanemad kaasati kooliellu ning õpilaste ühesugune asend koolis ja kommuunis pidi neile õpetama demokraatiat. Vabad koolid vastandusid avalikult riiklikele koolidele. Vabakoolidel ei olnud selget kasvatusfilosoofiat. Neid analüüsides saab rääkida sellest, mille
annaabi.ee 
