ja omakasupüüdlikkust. Taluperemeeste seisuseuhkust kujutades ja seda välja naerdes ei varja kirjanik oma imetlust võimukate karakteritega peremeeste vastu. Kirjanduslugu läbi stiili Autor: Margit Ross Tunnistagem, et meie kooli kirjanduse õpikud on käsitluslaadilt ja ülesehituselt üksteisega äravahetamiseni sarnased. Ikka ühetaoline järgnevus: kirjaniku elulugu ja looming, sekka pisut ajaloolis-ühiskondlikku tausta. Vaheldust peaks pakkuma Jaanus Vaiksoo kooliraamat "Gailit ja Nipernaadi" (Koolibri, 1995.) Just nimelt kooliraamat, sest tegemist pole õpikuga, pigem on see õppematerjali täiendav lugemisvara. Otseselt viitab raamatu sisule ja laadile pealkiri "Gailit ja Nipernaadi", lakooniline ja väljendusrikas. Autor ei jutusta Gailiti eluloost ja loomingust ajalises järgnevuses, vaid toob kõigepealt välja kirjaniku meelismotiivid ja stiili omapära, seejärel analüüsib
Tartu: Noor- Eesti Kirjastus. Hujala, E. (2001). Teel kvaliteetlasteaia poole. Koolieelse kasvatuse kvaliteet, 1-4. Üleriigiline alushariduse konverents [konverentsi materjalid]. Tallinn. Hujala, E. (2004). Uuenev alusharidus. Tallinn: AS Kirjastus Ilo. Reinap, L., Luuri, J. (2002). Tea & Toimeta nr. 21. Laste kasvumapp. Tallinn:Ilo. Tuulik, M. (2001). Kasvatusõpetus. Tallinn: REKK Trükikoda. Watson, G. (2003). Koolikäitumise käsiraamat. El Paradiso Käis, J. (1996). Kooliraamat. Tartu: Ilmamaa. 9
peatüki alguses esitati küsimusi iseseisvaks tööks kaardi, jooniste ja piltide põhjal. Õpikutena kasutati S.Sütti ja D.Koppeli maateaduse õpperaamatuid ning ,,Kooli altlast".Algkooli klassis kasutati E.Markuse ja A.Partsi ,,Maateaduse töö- ja õpperaamatut". Pärast iseseisvumist seati sisse laulutunnid klasside järgi. Õpetama hakati V.Tammanni ,,Kooli Laulmisraamatu" alusel. Suurt puudust tunti endiselt nooremate klasside lauluvara järele. Eesti kooliraamat tegi lühikese ajaga läbi kiire arengu ja tõusis oma uudse sisu ning didaktilis- metoodilise käsitluse poolest euroopalikule tasemele. 7 3 KOOLIUUENDUSLIIKUMINE Uute seisukohtade väljatöötamisel põhineti psühholoogiale ja eksperimentaalpedagoogika saavutustele. Eesmärgiks seati lastes peituvate võimete individuaalne arendamine ja sünnipäraste võimete ärakasutamine õppetöös. Igale õpilasele taheti anda jõukohast tööd. Kui
Eestis töötasid kirjakeee arendamisel Forseliuse kõrval mitmed kirjamehed - Adrian Virginius, J. Hornung. Hornungi grammatika 1693. Lõuna-Eesti pastorite koostöö põhjal avaldas Johann Hornung Forseliuse keelekorralduslikke põhimõtteid arvestava grammatika (1693), mis kujunes keeleajalooliselt vana kirjaviisi reeglistatud ja süstematiseeritud õpikuks, hakates tõrjuma Stahli saksapärast kirjaviisi. Ühtsemat kirjaviisi vajasid kiriku kõrval kool ja kooliraamat. 17. sajandi lõpul hakati välja andma ka kooliraamatuid, nii pidid ka kiriklikud käsiraamatud hakkama arvestama koolide huve. Peamisteks koolilugemikesk kujunesid käsiraamatu katekismuseosad. Kooli lugemisvara pinnal kerkis eriti tungivalt esile kirjaviisi lähendamise vajadus rahva kõnekeelele, mistõttu Forseliuse aabitsad ja Riia kirjastuse lugemisvara saavad koolides nõutavamaks kui Stahli-keelsed trükised.