Näiteks valis ta poistele koolimütsiks punased mütsid mis sümboliseerisid Westu poistenakatamatust. Paljud direktorid oleksid sellise mõtte kindlasti teostamatta jätnud. Kooli suur miinus on see, et seal õppisid ainult poisid. See võis olla õppimisele kasulikum, aga ega see just meelepärane polnud. Pealegi võis ka tüdrukute puudumine vahetundidest meelitama romaanitegelased pahandusi tegma. kuid ega poisid sellegipoolest ainult omavahel ei sõbrutsenud. Näiteks peeti koolipidusid koos tütarlaste koolidega. Ma arvan et Wikmani Gümnaasiumis oleks hea õppida ja seal saaks hea hariduse. Kahtlemata oleks suuremad võimalused ka elus läbi löömisel, kuid kool nõudis enda õpilastelt asju, mida nad ei oleks tohtinud nõuda. Lisaks ei ole normaalne kasvada ainult poiste seltsis kuni täiskasvanuks saamiseni. Kuna koolil on piisavalt miinuseid ja plusse, ei võtagi ma kindlalt seisukohta.
Millised olid Sinu kooliaja lemmik tunnid ? Miks just need ? Mulle algul meeldis joonistamine ja tööõpetus. Keskkoolis oli mu lemmikuks matemaatika, mis mulle põhikoolis raskusi valmistas, kuid põhi pandi nii tugev seal alla, et keskkoolis oli see minu jaoks väga lihtne ja huvitab. Koolivorme oli ema kooliajal kokku kolm : 1-4.klass sinine pihiseelik ja sinine pluus, 5-7. klass teksa seelik ja vest, pluus sama ja keskkoolis oli ruuduline seelik ja pluus tume sinine. Oli kooliajal ka koolipidusid, kus alati oli kõigepealt mingi eeskava ja hiljem tants. Alati tantsiti poiss ja tüdruk omavahel.Tüdrukud istusid ja ootasid, millal poiss teda tantsima palub. Tähtpäevad koolis olid kõik nõukogudeaegsed. Punased pühadepäevad olid alati vabad. Maipühade ja Oktoobripühade ajal pidi alati osavõtma rongkäigust. Räägi mõni naljakas ja mitte naljakas lugu oma kooliajast. Kõige jubedam mida mäletan
naistepäeval ja meestepäeval. 6.Suhted koolis. Koolis suheldi tavaliselt ikka oma klassi õpilastega, oli ka sõpru teistest klassidest, kellega läbi käidi ja kes su kodu lähedal elasid. Väljaspool kooli suheldi ikka nende lastega kes lähedal elasid. Kahjuks need sõprussidemed pole säilinud, sest enamus on nüüdseks Tartust ära kolinud kuhugi mujale elama. 7.Õppetööväline tegevus. Koolis korraldati ka pidusid. Klassiõhtuid ja koolipidusid. Klassiõhtuid korraldasid iga klass eraldi, aga koolipidusid korraldasid vanemate klasside õpilased. Koolis oli meil oma diskor, kes teeb pidusid siiani. Iga õppeveerand oli vähemalt üks pidu, vahest tehti teine veel, aga seda juhtus harva. Iga aasta korraldati ka matku ja ekskursioone. Matkati tavaliselt talvel suuskadega. Kõigepealt sõitsime rongiga vapramäele ja siis suuskadega Tartu tagasi. Aga
kui ka reklaamis ja kingipakenditel. Valentinipäeval armastatakse teha ka kingitusi, need ei ole kallid ja hinnalised, vaid pigem südamlikud ja väikesed omades sümboolset tähendust. Koolides on kõige levinumaks sõbrapäeva kombeks südametega kaunistatud niinimetatud amor-postkastid. Üksteisele kirjade saatmine on noorte seas täiesti tõsiselt võetav komme, mis ei kutsu esile ei irooniat ega naeru. Sõbrapäev on andnud hea võimaluse koolipidusid korraldada. Üldiselt on meie sõbrapäeva peetud noorte, eriti koolinoorte päevaks. Vanemad inimesed seda eriti ei tähista, kuna see on enamasti seotud suure kaubandusliku käraga. Paaril viimasel aastal on meie kaubandus kaotanud sõbrapäeva eel igasuguse mõõdutunde ja kaubavalik on meeletult laienenud. Paljud kaubamajad teevad nn. Sõbranädalal pakkumisi, lubades mõnele kaubale teatud protsenti hinnaalandust kogu nädalaks. Samas ei saa kaubandust ka ainult hukka mõista.
Ikka on rohkem tähelepanu pööratud tegevusele endale kui tulemusele, kuigi ka see on oluline.Olenemata lisatundides puudumisest ja vähestest ringitöö ajast, on Tapa lapsed ilusate töödega osalenud maakonna ja vahel ka vabariiklikel näitustel, saanud tänukirju ja tunnustuskaarte. Tapa Gümnaasiumi raamatukogu sündis 3. märtsil 1919. aastal. Esimese lennud vilistlaste A. Valsineri mälestuses on mainitud, et õpilased korraldasid koolipidusid ja perekonnaõhtuid ning kogusid raha arval padi alus kooli raamatukogule. Raamatukapid asusid saalis. Õpilased pidasid ise ülal ka lugemislauda, kuhu tellisid ühiseks kasutamiseks ajalehti ja ajakirju. Raamatuid laenutas keegi õpetajatest. 1927. aastast on säilinud külekond kõige vanemat raamatut Tapa Linna Ühisgümnaasiumi templiga. A. Kotli poole projekteeritud hoones asus raamatukogu 3. korrusel dusiruumi kohal ja seega ta eriti suur olla ei saanud