Hõivatus tööstuses 28,2 % (35) (2008) Hõivatus teeninduses 70,7% (44) (2008) Elektri tarbimine elaniku kohta - 13,961.22 kWh (6) (2009) Keskmine oodatav eluiga sünnihetkel 81,6 a (16) (2012) Sündimus 10,24 in/1000 el kohta (190) (2012) Imikusuremus 2,57 in/1000 el kohta (219) (2012) Arstide arv 1000 el kohta 3,868 (25) (2009) Inimarengu indeks 0,916 (8) (2012) Õpinguaastate arv 11,7 (2012) Eeldatav õpinguaastate arv laste kooliminekul 16 (2012) Ostujõuga korrigeeritud rahvamajanduse kogutulu inimese kohta 36,143 (2012) Rootsi kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka.
Viljandi maakonna rahvaarv on olnud viimasel aastakümnel pidevas languses ja prognooside kohaselt langemine jätkub jõudsalt. Sündimuse tase on madal ja kõvasti allpool rahvastiku taastetaset. Suremuse üldkordaja on oodatava eluea tõusu tõttu pidevalt vähenenud. Suremuse tase on madal ja rahvastik pidevalt mitte ainult ei vähene vaid ka vananeb. Omanäolise erinevuse rahvastikust moodustab 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses sündinud suurearvuline põlvkond, kelle kooliminekul pidi omavalitsus tegelema uute koolikohtade loomisega, ning nüüd, kui koolis käivate noorte osakaal on tunduvalt väiksem, on tulnud paljusi koole muuta väiksemateks või kaotada üldse. Sama varemnimetatud põlvkonnaga seotud suurim mure on nüüdseks püüd vältida nende lahkumist Viljandimaalt ja leida töö juba hariduse omandanutele. Joonised ja tabelid Joonis nr.1 Joonis nr.2 Joonis nr.3 Joonis nr.4 Joonis nr.5 Joonis nr. 6 Joonis nr.7
viimasel ajal tõusnud, seda nii positiivse iibe, kui sisseände tõttu. Maakonna rahvastik iseenesest koguneb pigem linna ümbrustesse, kui linna. Näiteks Tartu linna rahvaarv on pidevalt kahanenud ja näitab ka tuleviku suhtes langustrendi, samas kui Tartu linnaäärsete valdade rahvaarv jõudsalt kasvab Omanäolise erinevuse rahvastikust moodustab 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses sündinud suurearvuline põlvkond, kelle kooliminekul pidi omavalitsus tegelema uute koolikohtade loomisega, ning nüüd, kui koolis käivate noorte osakaal on tunduvalt väiksem, on tulnud paljusi koole muuta väiksemateks või kaotada üldse. Sama varemnimetatud põlvkonnaga seotud suurim mure on nüüdseks püüd vältida nende lahkumist Tartumaalt ja leida töö juba hariduse omandanutele, mis Tartumaale on eriti tähtis, sest asuvad siin ju Eesti parimad(ja suurimad) ülikoolid. Seetõttu on Tartlaste seas ka rohkem haritlasi, kellele
ning teaduse ja kulturi rahastamiseks. Alates 1980. aastatesr hakati paremal ja kehvemal majanduslikul järjel olevaid riik nimetama vastaval Pühjaks ja Lõunaks. Alates 1990. aastast kasutab ÜRO riikide arengutaseme hindamiseks inimarengu indeksit, mis koosneb elujärje, hariduse ja tervise näitajatest. Hariduse puhul arvestatakse kahte näitajat: keskmine õpinguaatate arv ja eeldatav õpinduaastate arv laste kooliminekul. Elujärge iseloomustab ostujõuga korrigeeritud rahvaajanduse kogutulu inimese kohta. Tervise hindamiseks kasutatakse oodatava eluea näitajas sünnihetkel. Koondindeksi saamiseks arvutatakse osaindeksite geomeetriline keskmine. Arenenud riigid- kõrge elujärje , moodsa ühiskonnakorralduse, tootmisviisi ja majanduse struktuuriga riigid, peamisel maakera põhjapiirkondades, sp nim ka Põhja riikideks. b) Sotsiaalne staatus, sotsiaalne roll, eliit, keskklass