keeles. Ent samal ajal puutus Ta kokku eesti talupojakultuuriga, omandas isalt ja isapoolselt vanaemalt rahvapärase eesti keele, tutvus rahvajuttudega ja talupoegade eluoluga. Tartus puutus ta kokku selle aja oluliste kultuuritegelastega, tutvus Kreutzwaldi ja Jakobsoniga, oli nendega kirjavahetuses. Jakobsonilt sai ta oma kirjanikunime (1866 ja 1867 ilmusid anonüümselt kaks Koidula luulekogu, need ei levinud laialt, kuid Jakobson avaldas valiku tema luuletusi koolilugemikus ja andis tagasihoidlikule autorile varjunime Koidula). LOOMING LUULE moodustab Lydia Koidula loomingu kõige tähtsama osa. Koidula oli esimene eesti naisluuletaja, kes kirjutas kunstiküpset romantilist loodus- ja isamaaluulet. Eesti keeles luuletamist alustas ta Pärnus, kuid esialgu olid tema luuletused vagatsevad ja sentimentaalsed. Alles Tartu vaimses õhkkonnas avaldus tema tõeline luuleanne. Esimesed luuletused avaldas 1865 Eesti Postimehes.
Eestis.Pole vist olnud teist isikut,kelle lahkumine oleks nii rahvast masendanud.Rahvas vaikis.On inimesi,kelle funktsioon on olla kohal.See müüdiline teadmine tingis ka koidula ümbermatmise Kroonlinnast Tallinna aastal 1946.Koidula on traagiline märk inimesest,kes otsustaval hetkel polnud enam kohal. Lydia oli esimene leedi.Ka Soomes tunnustati Lydiat kui esimest leedit ja kuningannat. Nime Koidula andis Lydiale Jakobson 1867.aastal,kui ta avaldas Lydia luuletusi oma koolilugemikus,kust sai alguse Koidula tuntus. Koidula põrm puhkab nüüd Tallinna Metsakalmistul. Looming. Luulelooming. Koidula kirjutas luuletusi,jutte ja näidendeid.loomingu kõige tähtsama osa moodustavad luuletused.Kokku on Koidula kirjutanud umbes 300 luuletust.Tema eluajal ilmusid luulekogud-"Vainulilled" ja "Emajõe ööbik".;õlemad raamatud on autorinimeta. "Vainulilled"(1866)-siin on saksa keelest tõlgitud ja mugandatud luuletusi loodusest,jumalast ja kodust.
Aastatest alates koos eesti keele ja vana folkloori, soome-ugrilise runolaulu ihalemisega väga olulisele kohale rahvusmütoloogia. Estofiilidelt päritud folklristlike ja ajalooliste müütide abil püüti õhutada rahvusteadust ja sisendada usku eesti rahvuse tulevikku. Eelkõige peeti rahvuse väärtuse ja elujõu tõestuseks oma eepost ,,Kalevipoega". ,,Kalevipoeg peaks seisma igas eesti kodus piibli kõrval, ,, kirjutas oma 1867. a koolilugemikus C.R.Jakobson. Kõige emotsionaalsemalt ja mõjukamalt väljendus romantiline isamaa- ja tema mineviku kultus 1860. a esile kerkinud poetessi Lydia Koidula värssides. Just tema luule kaudu sai eestlastele omaseks isamaa kui rahvuse sümbol. Koidula kirjutas pateetilisi hümne isamaale ja meenutas dramaatilistes värssides esiisade kannatusi sõdade keeristes ja orjastajate raske käe all. ,,Eesti indentiteet ja iseseisvus" Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg E. Jansen lk 93-97 AVITA 2001
vanaemalt rahvapärase eesti keele, tutvus rahvajuttudega ja talupoegade eluoluga. Tartus puutus ta kokku selle aja oluliste kultuuritegelastega, tutvus Kreutzwaldi ja Jakobsoniga, oli nendega kirjavahetuses. Jakobsonilt sai ta oma kirjanikunime (1866 ja 1867 ilmusid anonüümselt kaks Koidula luulekogu, need ei levinud laialt, kuid Jakobson avaldas valiku tema luuletusi koolilugemikus ja andis tagasihoidlikule autorile varjunime Koidula). LOOMING LUULE moodustab Lydia Koidula loomingu kõige tähtsama osa. Koidula oli esimene eesti naisluuletaja, kes kirjutas kunstiküpset romantilist loodus ja isamaaluulet. Eesti keeles luuletamist alustas ta Pärnus, kuid esialgu olid tema luuletused vagatsevad ja sentimentaalsed. Alles Tartu vaimses õhkkonnas avaldus tema tõeline luuleanne. Esimesed
annaabi.ee 
