Kodus aga olid vanemad punaste taandumisest õnnetud. Järgmine päev läks isa linna ja Ahas läks temaga kaasa, et koolivendi külastada. TEINE OSA. 1-4 peatükk. Kui Ahas kohalikku tütarlastegümnaasiumi läks (sellest oli saanud nüüd vabatahtlike pataljoni kasarm) ei suutnud sõbrad seda kuidagi uskuda. Nad olid õnnelikud, et nägid vana koolivenda. Parasjagu sõid mehed lõunat. Ahas rääkis sellest, et koolilinn Tartu oi täitsa tühi peale paugutamist. Koolivennad olid liiga vara jooksu pannud. Vahepeal ütles ka Miljan sõna sekka aga nagu ikka kooliajalgi naersid selle üle kõik. Miljan oli klassis naljataja. Nurgas istus ka Kohlapuu, kes oli saanud Kästna all kriimustada. Ta ei tahtnud lasta teisi ja kui kuul vastu tema kivi lasti ja kivikillud teda kriimustasid hakkas ta suurest vihast paugutama. Kohlapuu oli siiamaani tige ja verejanuline. Peagi
Kodus aga olid vanemad punaste taandumisest õnnetud. Järgmine päev läks isa linna ja Ahas läks temaga kaasa, et koolivendi külastada. TEINE OSA. 1-4 peatükk. Kui Ahas kohalikku tütarlastegümnaasiumi läks (sellest oli saanud nüüd vabatahtlike pataljoni kasarm) ei suutnud sõbrad seda kuidagi uskuda. Nad olid õnnelikud, et nägid vana koolivenda. Parasjagu sõid mehed lõunat. Ahas rääkis sellest, et koolilinn Tartu oi täitsa tühi peale paugutamist. Koolivennad olid liiga vara jooksu pannud. Vahepeal ütles ka Miljan sõna sekka aga nagu ikka kooliajalgi naersid selle üle kõik. Miljan oli klassis naljataja. Nurgas istus ka Kohlapuu, kes oli saanud Kästna all kriimustada. Ta ei tahtnud lasta teisi ja kui kuul vastu tema kivi lasti ja kivikillud teda kriimustasid hakkas ta suurest vihast paugutama. Kohlapuu oli siiamaani tige ja verejanuline. Peagi
linnaarstina aastail 1833-1877. Võrus pani ta kirja ka eesti rahvuseepose "Kalevipoeg". Kreutzwaldile kuulunud valdustes asub täna heatasemeline memoriaal-muuseum. Ajaloolises linnapargis Tamula kaldal seisab Lauluisale pühendatud imposantne mälestussammas (autor A.Adamson). Võru on olnud kuulus koolilinn. 1830-40ndatel aastatel olid tuntud H.Krümmeri erakool-pansionaat ja Genge kõrgem tütarlastekool. XIX sajandi teisel poole töötas siin 7 kooli 31 õpetaja ja 317 õpilasega. 1884.a. elas Võrus 2697 linnakodanikku. 1917.a. alustas tööd Naiskäsitöökool, 1925.a. Võru Tööstuskool. Aastail 1921- 1930 tegutses siin Võru Õpetajate Seminar, kus pedagoogiks oli Johannes Käis. 1867.a. asutati Võru Vabatahtlik Tuletõrje Selts, 1881.a. Laulu- ja Mängu Selts "Kannel". 1927. - 1948
1877. Võrus pani ta kirja ka eesti rahvuseepose "Kalevipoeg". Kreutzwaldile kuulunud valdustes asub täna heatasemeline memoriaal-muuseum. Ajaloolises linnapargis Tamula kaldal seisab Lauluisale pühendatud imposantne mälestussammas (autor A.Adamson). Võru on olnud kuulus koolilinn. 1830-40ndatel aastatel olid tuntud H.Krümmeri erakool-pansionaat ja Genge kõrgem tütarlastekool. XIX sajandi teisel poole töötas siin 7 kooli 31 õpetaja ja 317 õpilasega. 1884.a. elas Võrus 2697 linnakodanikku. 1917.a. alustas tööd Naiskäsitöökool, 1925.a. Võru Tööstuskool. Aastail 1921-1930 tegutses siin Võru Õpetajate Seminar, kus pedagoogiks oli Johannes Käis. 1867.a. asutati Võru Vabatahtlik Tuletõrje Selts, 1881.a. Laulu- ja Mängu Selts "Kannel". 1927. - 1948
kaasabil. Kõige tähtsam ja vajalikum on see, kui majand saab kujundada küla vastuvõetavaks elamispaigaks normaalsele keskmisele eesti perele. Kui talupidamise õiguslikud alused lõplikult selguvad ja laheneb talude varustamine masinate ja põllutööriistadega, siis hoogustub ka talumajapidamiste taastamine. Kui sind valitakse Ülemnõukogu saadikuks, mida siis arvad linna probleemidest? Viljandi oli minu nooruses südamelähedane kena koolilinn. Usun, et ta peab tagasi võitma oma kunagise maine nii puhkuse- kui ka turismilinnana. Tööstusettevõtted peaksid saama iseseisvaks ja alluma maavolikogule. Mulgimaa tingimustes ei saa linna ja maad teineteisele vastandada, vaid nad peavad üksteist täiendama ning koos tegutsema. Mida arvad Tarvastu kolhoosi saatusest? Ta on suurmajand ja mitmed temasarnased on juba lagunenud. Suurmajandite jagunemine väiksemateks on loomulik protsess. Väiksemas majandis on võimalus
Teine teadaolev Lääne-Eesti väikelinn Pärnu kõrval, kus võis ka mõningast džässisuunalist tegevust täheldada, oli elava muusikaeluga kuurortlinn Haapsalu. Leida õnnestunud andmed on kahjuks väga napid ja lünklikud, mistõttu on üldistuste tegemine oluliselt raskendatud. Haapsalus mängisid ajalehe Lääne Elu 126 andmetel suurematel pidudel sageli pealinna 121 Selle kohta pole midagi täpsemat ka muidu väga põhjalikus B. Kangro koostatud raamatus “Koolilinn Valga” (Kangro 1984: 75), kus on avaldatud ka käesoleva uurimuse lisas toodud Bummy Band’i foto. 122 Andmed Heiki Raudla artiklist “Sakala” kalendris (Raudla 1993: 130–134). 123 J. Kikase andmetel oli ansambli asutajaks J. Pori (Ojakäär 2000: 280). 124 Teatavat kaudset sarnasust võiks leida 1920. aastate teisel poolel ülipopulaarse P. Whitemani orkestriga, kus keelpillidel oli siiski oluliselt suurem osakaal (Schwinger 1972: 55)
siis võtame siin paari sõnaga kõige selle veel kokku. Niisiis keskel asetseb Vanalinna saar mis vormilt sarnaneb hiiglakilpkonnaga, kes oma halli katustekilbi alt jalgadena välja sirutab oma korbatanud sillad. Vasakul on ülikoolilinna tihe, kindel, turris, nagu ühest tükist valatud trapets; paremat kätt Uuslinna lai, juba palju kirjum poolsõõr oma aedade ja monumentaal' sete hoonetega. Kõik kolm linnajagu, Vanalinn, OH' koolilinn, Uuslinn, on risti-rästi täis tänavaid. Neist 126 voolab risti läbi Seine, «toitev Seirte», nagu paater du Breul ütleb, oma saarte, sildade ja lotjadega. Ümberringi näeb päratut lagendikku tuhat laadi põldudega ja ilusate küladega. Vasakul Issy, Vanvres, Vaugirard, Montrouge, Gentilly oma ümmarguse ja oma kandilise torniga jne.; paremal kakskümmend teist asulat, alates Conflans'ist ja lõpetades Ville- 1'Eveque'iga
annaabi.ee 
