Muusikaelu linnades 19.saj II poolel Linnade muusikaelu 19.sajandi II poolel oli elav ja mitmekülgne. Pärnust, Tartust, Tallinnast, Võrust, Kuressaares, Rakverest, Paidest, Viljandist ja mujalt on teateid koolikooride heatasemelise esinemise kohta. Esitati keerukaid teoseid Haydni, Mozarti ja Händeli loominguid. Tallinnas kõlas 19.sajandi jooksul peaaegu kogu Lääne-Euroopa ooperite paremik esitajaiks nii rändtrupid kui ka kohalikud baltisakslastest asjaarmastajad. Muusikaelus oli tähtsaks teetähiseks koorijuhi August Wiera algatatud muusikalavastused. Esimene eestikeelne ooperietendus oli 1883 aastal mängitud Carl Maria von Weberi ’’Preciosa’’.
Võib pidada juba muusikakäsiraamatuks2. Kuidas iseloomustasid saksa päritolu kultuuritegelased kirikulaulu olukorda Eestimaal? Et kirikulaul on moonutatud ja halva tasemega. Koraale lauldakse vigaselt. 3. Iseloomusta maarahva hulgas tekkinud vaimuliku rahvaviisi laulmise traditsiooni. Püüe saksapäraseid koraaliviise suurepärasemaks muuta. Laulda koraalitekste rahvaluulepäraselt. 1. Iseloomusta 19.sajandi eesti linnade muusikaelu. Elav ja mitmekülgne. Koolikooride heatasemeline esinemine. Esitati küllalt keerukaid teoseid.2. Kuidas nimetati baltisaksa lauluseltside kaudu levivat uut ilmalikku laulustiili? Liedertafel3. Missugune võis olla muusikaelu Eesti suuremates linnades võrreldes Euroopa suurlinnadega? Käisid nimekad külalissolistid
3) Iseloomusta maarahva hulgas tekkinud vaimuliku rahvaviisi laulmise traditsiooni. V: Maarahva hulgas oli tekkinud vaimuliku rahvalaulu traditsioon püüe saksapäraseid koraaliviise suupärasemaks laulda. Koraalitekste lauldi rahvalaulupäraselt, improviseerides. Küsimused lk 41 1) Iseloomusta 19. sajandi eesti linnade muusikaelu. V: Linnade muusikaelu oli elav ja mitmekülgne. Üle Eesti on teateid koolikooride heatasemelise esinemise kohta. Esitati küllalt keerukaid teoseid Haydni, Mozarti jt loomingust. Tallinnas kõlas 19. sajandi jooksul peaaegu kogu Lääne-Euroopa ooperite paremik, esitajaiks nii rändtrupid kui ka kohalikud baltisakslastest asjaarmastajad. Viljeleti ka kammermuusikat ning sümfoonilist muusikat. Rohkesti käis Eesti suuremates linnades nimekaid külalissoliste. 2) Kuidas nimetati baltisaksa lauluseltside kaudu levivat uut ilmalikku laulustiili? Kirjelda seda lähemalt.
päevas. Muusika loovaks arendamiseks on Tartu Arengukavas väljatoodud mõningad punktid: Tartu muusikaelu tugevusteks on riigi või linna toetusega suured ja tugevad institutsioonid Vanemuise teater ja kontserdimaja, H. Elleri nim. Tartu Muusikakool, lastemuusikakoolid, erakoolid, stuudiod, ringid, koolide muusikaline tegevus. Tänu järjepidevale tegevusele on jätkuvalt suur koolikooride ja koorilaulu harrastavate laste ja noorte arv. Toimub palju spetsiifilisi muusikafestivale (Rainbowjazz, Mürtsub pill, Vanamuusikafestival, Mailaul, Maa ja Ilm), kuid muusikal on oluline osa peaaegu kõikide festivalide kavades. Tartus on palju tugevaid muusikuid, kes on tegevad kas esinejatena või pedagoogidena. Muusika on ka peaaegu ainus valdkond Tartus, kus eksisteerib ka edukalt tegutsevaid managere.
Pärast lõunavaheaega harjutasid suuremad lapsed iseseisvalt lugemist. Noorematele õpetati samal ajal lugemist ja palveid. Iga reede pärastlõunal õpetati taibukamatele arvutamise raamatust rehkendamist ja neile, kes tahtsid, kirjutamist. 1840. aastatel ühtlustus külakoolide õppetöö sisu ja koolikorraldus. Algas üleminek kirjutamise ja rehkendamise õpetamisele. Kooliprogrammi tuli mitmehäälne laul ja noodiõpetus. Käesolevasse ajajärku langes ka koolikooride loomine. Sellesse ajajärku langeb esimeste tütarlapstekoolide ja töökallakuga mõisakoolide asutamine. Matemaatikat õpetati esialgu vähem kui kirjutamist. Kirjutamise ja rehkendamise õpetamine jäi sajandi esimese poole lõpuni poolvabatahtlikuks. Järjest laienev õppetegevus põhjustas juhuslike koolitubade asendamise koolimajadega. Koolimajade ehitamine parandas õppimistingimusi ja kergendas koolmeistri elujärge. 19
annaabi.ee 
