(Kera, 2004, 67- 71) 3. KOOLI MINEK 3.1 Kui vanalt minna kooli? Tänapäeva vanematel on arusaam, et kuueaastaselt kooli minev laps on perekonna au ja uhkus. Märkamata jääb aga tõsiasi, et laps ei pruugi valmis olla kooli koormuseks. Kuueaastaste laste puhul tasuks vanematel hoolega mõelda, et äkki oleks ikkagi õige lapse lapsepõlve pikendada. Mõnikord juhtub ka olukordi, kus laps on vanuse järgi koolikohuslane, kuid ta pole kehaliselt, vaimselt või sotsiaalselt valmis kooliga liituma. Sellisel juhul tasuks vanemal mõelda koolipikenduse taotlemise peale, kuna sellise lapse kooli panek võib tekitada lapsele suuri lööke. Koolipikenduse saamine pole häbiväärne ega taunitav. (Ots, 2008, 48) 3.2 Milline kool valida? Viimasesse rühma minnes algab vanematel ,,paanika". Küsimusi tekib erinevaid: millisesse kooli panna laps? Milline kool on kõige parem? jne.
sattumise sageduselt teiseks põhjuseks (17,2% juhtumitest). Probleemi ulatusest ja tõsidusest räägib ametlik statistika: statistikaameti andmeil katkestas 2003/2004. õppeaastal õppimise 909 5.9. klassis käivat noort. Valdav osa koolikohustuse mittetäitjaist on 1516-aastased ehk need, kes ei suuda põhikooli koolikohustuslikus eas lõpetada. 17-aastaselt lõpeb koolikohustuslik iga ning 18-aastane ei ole seaduse silmis enam koolikohuslane. 18-aastased on koolikohustuse mittetäitmise tõttu komisjoni sattunud põhjusel, et probleemi ei jõutud käsitleda tema koolikohustuslikus eas. Paljud noored, kes on suunatud komisjoni koolikohustuse mittetäitmise tõttu, lükkavad komisjoni tulemist edasi (hoiavad kõrvale), et koolikohustuslikust east välja jõuda. Väga suureks ohumärgiks on see, et juba 911-aastased lapsed satuvad koolikohustuse mittetäitmise pärast alaealiste komisjoni. Ilmselgelt on sel
ametijuhendiga allub TA juhtimisele ja kontrollile see aeg on kindlaks määratud kas seadusega, TL-ga või tuleneb töökorralduse reeglitest Täistööaeg - töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul. T ning TA on vabad kokku leppima neile sobivas tööaja korralduses. Lühendatud tööaeg - a) alaealised, sõltuvalt vanusest: 7-12 – aastane 3 t päevas ja 15 t nädalas; 13-14 a või koolikohuslane - 4 t päevas 20 t nädalas; 15 a - 6 t päevas, 30 t nädalas; 16-17 a - 7 t päevas, 35 t nädalas. b) õpetajatel, kasvatajatel ja teistel õppe-ja kasvatusalal töötavatel isikutel - kuni 7 t päevas 35 tundi 7-päevases ajavahemikus (eraldi VV määrus) Osaline tööaeg, antud TA juures kehtestatud normist lühem tööaeg, s.o. kokkuleppe küsimus Summeeritud tööaeg – kui TL sõlmimisel ei ole võimalik kokku leppida tööajas ajaühiku
Tööajanorm töötundide arv mingis kindlas kalendriajavahemikus (päevas, nädalas, kuus). Võib olla riiklik, st kindlaks määratud seaduse või määrusega või lepinguline, st kehtestatakse kas KL-ga või konkreetselt TL-s. Normaalne tööaeg üldine riiklik norm 8 t päevas, 40 t nädalas + lepinguliselt (väiksem). Lühendatud tööaeg väiksem tööajanorm: 1. Alaealised sõltuvalt vanusest - 13-14-a või koolikohuslane 4 t päevas, 20 t nädalas võib tööle rakendada ainult koolivaheajal või loomingulise töötajana kultuuri-, spordi- või reklaamitegevuse alal. Palk vastab tehtud töötundidele. 15-a 6 t päevas, 30 t nädalas; 16-17-a 7 t päevas, 35 t nädalas. Summeeritud arvestuse puhul võib päev 1 t võrra pikem olla, kuid nädala normi ei tohi ületada. 2. Allmaatöödel, eriiseloomuga ja tervistkahjustavatel töödel kuni 7 t päevas, 35 t nädalas (ka 6t/p ja 30t/n)
annaabi.ee 
