Seda mitte tehes võib laps langeda sügavasse depressiooni. Tänapäeva maailm on äärmiselt stressirohke, probleeme ja muresid on inimestel kindlasti rohkem kui mõnisada aastat tagasi. Palju on inimesi kes stressiga toime ei suudagi tulla ja otsustavad, et nende jaoks on lihtsam oma elu lõpetada, et pääseda murede ja probleemide küüsist. Alles eelmine nädal jõudis meediasse lugu, kus kolm Lõuna-Eesti teismelist koolitüdrukut otsustasid, et nemad ei taha enam koolikiusamisele alluda ja teevad sellele lõpu. Nad võtsid kolmekesi koos suures koguses ravimeid. Õnneks ei olnud kogused surmavad ja lapsed jäid ellu. Kindlasti õnnestus neil aga kogu Eesti tähelepanu tõmmata väga suurele stressiallikatele noorte seas koolikiusamisele.
Kui ma käisin 5. klassis, siis Ave kiusas mind ma ei tea mille pärast aga mu ema ütles, et tavaliselt kiusavad lapsed sellepärast kuna on kadedad millegi üle mida neil endal ei ole. Ja kuna tal ei ole hakkab ta halvustama, et see on kole jne. Ja ma pole seda siia maani teada saanud, mis teda sundis niimoodi tegema. Ma tõesti loodan, et mingi päev lõppeb see asi ära kuna keegi ei viitsi sellega tegeleda. Juba praegu on loodud igasuguseid organisatsioone mina tean ühte ja see on ``Ei koolikiusamisele``. Praegu saan ma kõigiga hästi läbi mul pole mitte kellegiga olnud lahkhelisi isegi mitte õpetajatega. Viited: http://lasteombudsman.ee/et/kiusamine http://www.lapsemure.ee/index.php?id=7,3,0,0,1,0 http://psyhholoog.weebly.com/koolikiusamine.html
Nagu tuntud fraas ütleb: kõik mis ei tapa, teeb tugevaks. Johannese ellu, nagu ka paljude teiste reaalsete õpilaste omasse, jättis koolikiusamine sügava jälje. Tänu tugevale iseloomule suutis ta selle probleemi seljatada ning arendada oma isiksust. See nõudis küll äärmuslikke meetmeid, kuid suutes alustada uuesti, on kõik võimalik. Väärkohtlemist tuleks taunida ning seda takistada nii palju kui võimalik. Lisaks koolikiusamisele on elus veel mitmeid probleeme, mis üritavad inimesi murda. Kuid igast olukorrast on väljapääs, tuleb vaid leida see õige uks.
sammuks see, et homopaar võib hakata ka enda perre lapsi lapsendama ja siin on mu arvamus äärmiselt vastuoluline. Kindlasti nemad arvavad, et nad armastavad üsteist ja tahaksid loomulikult enda perre saada ka last kellele nad pakuksid hellust ja hoolt, ma usun, et nad seda teevad ja annavad lapsele armastaval kodu ja tunnevad end täisväärtusliku perena, kuid siiski lapse suhtes on see väga ebaõiglane ja väär. Sellel lapsel on suur tõenäosus näiteks koolikiusamisele ja kindlasti tema mõttemaailm ja hingeelu on seetõttu teistsugune, kui nendel kellel on hetero vanemad. Ning kindlasti seisab ta paljude ebameeldivate küsimuste ees, mida talle võivad erinevad inimesed esitada. Olen kindel, et koolis, lasteaias ja ka muudes olukordades tekivad paljud ebameeldivused, nii laste, nende vanemate ja õpetajate vahel. Mul oleks sellistest lastest väga kahju, kuna nemad ei saa ju otsustada oma elu üle, kuigi ega ka lastekodus ei ole hea üles kasvada
elaniku kohta on 2020. aastaks 1801; 2016. aastaks 1929. Baastase 2006. aastal 2251; oma tervist väga heaks hindavate 11–13 ja 15-aastaste laste osakaal on 2020. aastaks 34,7%; 2016. aastaks 33,8% (baastase 2005/2006 31,3%). Oluliseks strateegiliseks dokumendiks on ka vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010–2014, kus on ühe eesmärgina välja toodud laste vastu toime pandud vägivalla vähendamine ja ennetamine. Arengukavas keskendutakse peamiselt koolikiusamisele, vägivallale lasteasutustes, laste internetis ärakasutamisele ning laste suhtes toimepandud seksuaalkuritegudele. Eesmärgiks on nende probleemide võimalikult varane märkamine ning vägivalla ohvriks langenud lapse abistamine. Veel ühe eesmärgina on esitatud alaealiste vägivalla ja õigusrikkumiste vähendamine ning ennetamine, kus põhitähelepanu on suunatud kogukonnapõhisele riskilastega tegelemisele, vanemliku vastutuse tõstmisele, alaealiste
annaabi.ee 
