rakendada?" TALLINN 2009 Käisi pedagoogilised vaated. Johannes Käis rakendas kooliuuenduslikke põhimõtteid ja korraldas õpetajate koolitust uuenduspedagoogika alusel, ta oli viljakas kooliuuenduslike ideede propageerija. 1930. aastail juhtis Käis kooliuuendusrühma, kuhu kuulus üle 400 õpetaja. 1938-1940 juhtis õpetajate kolmeaastasi täienduskursusi, mis said tuntuks suveülikooli nime all. Rajas Eesti loodusõpetuse metoodika ja koolifenoloogia, propageeris kooliaedade kujundamist ning looduskaitset. Käis oli viljakas publitsist, kirjutas hariduspoliitilisi ja metoodikaartikleid, taotles ühtluskooli demokraatlikku korraldust.[] Käisi arvates pedagoogikas peab olema kindlam kui mujal, ja laia ulatusega põhimõte, juht- nöör, mis kõik üksikud sihid, meetodid ja ained ühtlustaks ja seoks, peab olema kindel pind, millel kõikumata mitmesugused pedagoogilised võtted püsiksid. Ainult ühise juhtmõttega
1947 Haridusministeeriumi metoodikaosakonna juhataja ning 1947-1950 koolide inspektor. Johannes Käis rakendas kooliuuenduslikke põhimõtteid ja korraldas õpetajate koolitust uuenduspedagoogika alusel, ta oli viljakas kooliuuenduslike ideede propageerija. 1930. aastail juhtis Käis kooliuuendusrühma, kuhu kuulus üle 400 õpetaja. 1938-1940 juhtis õpetajate kolmeaastasi täienduskursusi, mis said tuntuks suveülikooli nime all. Rajas Eesti loodusõpetuse metoodika ja koolifenoloogia, propageeris kooliaedade kujundamist ning looduskaitset. Käis oli viljakas publitsist, kirjutas hariduspoliitilisi ja metoodikaartikleid, taotles ühtluskooli demokraatlikku korraldust. Johannes Käisi trükis ilmunud põhiteosed "Isetegevus ja individuaalne tööviis" (1935, soome keeles 1937), "Loodusõpetus algkoolis" (1927-1930). 30.september.2010 Kodumaa looduse elust
uuenduspedagoogika alusel, ta oli viljakas kooliuuenduslike ideede propageerija. 1930. aastail juhtis Käis kooliuuendusrühma, kuhu kuulus üle 400 õpetaja. 1938-1940 juhtis õpetajate kolmeaastasi täienduskursusi, mis said tuntuks suveülikooli nime all. (samas, 1985) 4 Rajas Eesti loodusõpetuse metoodika ja koolifenoloogia, propageeris kooliaedade kujundamist ning looduskaitset. Käis oli viljakas publitsist, kirjutas hariduspoliitilisi ja metoodikaartikleid, taotles ühtluskooli demokraatlikku korraldust. Johannes Käisi trükis ilmunud põhiteosed "Isetegevus ja individuaalne tööviis" (1935, soome keeles 1937), "Loodusõpetus algkoolis" (1927-1930). (samas, 1985) Koostanud kogumiku “Loenguid ja kokkuvõtteid” I-II (Tartu, 1938-1939) ja aastaraamatu
tööjuhendite järgi individuaalselt või grupiviisiliselt. 1933. aastal jõudis koolidesse J.Käisi " Esimesed vaod", sellest sai üks menukamaid 1.klassi õpikuid. J.Käisi eestvedamisel ilmus matemaatika töövihikuid erinevatele klassidele kümne aasta jooksul(1931-1940) 2- 5 trükki. Kirjutas " Loodusesõbra vaatlusvihikud" I-IV, mis andsid õpilastele juhiseid iseseisvaks tööks ilmavaatluse läbiviimisel ja kodukoha looduse tundmaõppimisel. J.Eilarti sõnul oli J.Käis koolifenoloogia rajajaks Eestis. J.Käis astus 1921. aastal Võru Õpetajate Seminaris direktori kohale. J.Käisi arvates ei olnud kodulugu ainult maateaduse, loodusõpetuse ja ajaloo eelkursus, vaid kogu algõpetuse kese. J.Käis esitas koduloo õpetamise metoodilised nõuded koos näidetega " Teel töökoolile" I osas (1924). J.Käis juhtis " Pedagoogiline Ühing Võru Seminar". Hakati katsetama individuaalset tööviisi, millega Käis tutvus Inglismaal. 1.Eesti rahva pedagoogika. 2.Kool Eestis 13
annaabi.ee 
