taustast. Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk arendab ja korrastab haridus-, teadus- ja kultuuriasutuste andmesidevõrku ning juhib ja koordineerib sellealast tegevust Eestis. Rahvusvahelise koostöö avardamine ning sidemete tugevdamine kolleegidega teistest riikidest on eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi jaoks olnud oluline tegevussuund, mis aasta-aastalt on tugevnenud. - riigil ei ole koolieelseid lasteasutusi ega kohalikul omavalitsusel kõrgkoole. Ülikoolid on avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud. - otsustajateks sellistes kohtades on ka inimesed, kes pole reaalses elus päevagi õpetajana töötanud. - Haridussüsteemi kirumine on teema, millega poliitikud hea meelega tegelevad ja seda erinevatel põhjustel. Peamine põhjus on see, et kõik on kunagi koolis käinud ja seepärast arvavad, et seda asja nad tunnevad.
Hariduse andmine on riigi järelevalve all. Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud korras autonoomsed. Eesti haridusalane seadusandlus tugineb ülaltoodud põhiseaduse sätetel. Üldharidus Koolieelse alushariduse eest hoolitseb eelkõige perekond. Perekondlikke eelteadmisi võivad täiendada ja toetada koolieelsed lasteasutused, mida avavad ja peavad üleval kohalikud omavalitsused. Lisaks on olemas ka eraomanduses olevaid koolieelseid lasteasutusi. Üldharidus jaguneb õppetasemete järgi: · alusharidus, · I-IXklass (põhiharidus), · X-XII klass (gümnaasiumiharidus). Põhikool ja gümnaasium võivad asuda ka ühes asutuses. Võidakse moodustada ka lasteaed-algkoole, kus sõltuvalt olukorrast võib olla 16 klassi. Koolikohustuslik on laps, kes hiljemalt jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsme aastaseks. Koolikohustus kestab põhikooli lõpetamiseni või 17-aastaseks saamiseni
Torm Rakvere 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS LK 3 FRÖBELI PEDAGOOGILISI VAATEID LK 4 LASTEAEDADE AJALUGU EESTIS LK 7 KOKKUVÕTE LK 9 ALLIKAD LK 10 2 SISSEJUHATUS Friedrich Wilhelm August Fröbel sündis 21.aprillil 1782.aastal Saksamaal. F.Fröbel oli saksa pedagoog, koolieelse kasvatuse teoreetik, J.H.Pestalozzi mõttekaaslane. Ta asutas koolieelseid kasvatusasutusi, tõi termini ,,lasteaed", koolitas lasteaednikke. Uuris mängu arendavust ja kasvatavust, rõhutas emakeelse õpetuse, isetegevuse ja käsitöö kasvatuslikku tähtsust (ENE 3.köide, Tallinn Kirjastus ,,Valgus" 1988). Lapsepõlves kannatas F.Fröbel võõrasema halva kohtlemise all. Teda ei peetud arukaks, kuid ta jõudis siiski ülikooli, tänu oma tungivale soovile. Tema eluloo põhjal on näha, et tema
sündroomiga lapsed, kuna erinevalt teistest vaimupuudega lastest diagnoositakse nende haigus vahetult pärast sündimist. Seetõttu on nende õpetamisega võimalik varakult algust teha ning harilikult täheldavad vanemad professionaalide abivalmidust ja soovi neile nõuga abiks olla. Mis on varane arendusravi? Termin ,,arendusravi" hõlmab fusioteraapiat, tooteraapiat, koneteraapiat ja puuetega lastele moeldud opiabi. Arendusravina kasitletakse ka koolieelikute manguriihmi ja muid koolieelseid huvitegevusi. Arendusravi asendab selliseid termineid nagu ,,teraapia" ja ,,ravi"; selle kasutamisega soovitakse näidata keskendumist eelkoige arenguabile. Arenguravi andmist alustatakse veidi aega pärast sündimist ning see kestab kuni koolieani (Austraalias 5. eluaastani). Arendusravi mõju lapsele Arendusravi tulemuslikkust Downi sündroomiga lapse arengu seisukohast on püütud hinnata mitmete erinevate uuringute abil. Üldreeglina on uuringute tulemused näidanud, et varast
annaabi.ee 
