motoorsed tegevused) Laps tuleb hästi/kergemini välja traumadest. 3.kuu algul on koogamine 4.kuul lalisemine 6. tunneb mõne sõna, 8.kuul ütleb mõnda sõna 9.kuu ehholaalia periood (häälitseb nagu inimene räägib, sama häälekõla) 9.kuu asju nimetada 9-18.kuu holofrastiline-ühe lauseline periood 1.5 aastane-20-50 sõna 24.kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid Kooliareng sõltub sõnavarast, jutu ja suhtluse kvantiteedist. Kooliedukust ennustavad IQ ja sõnavara suurus isegi paremini kui vanemate haridustase ja sotsiaalmajanduslik staatus. Murdeiga on 200 aasta vanune. (muutused füüsilises kasvus, seksuaalses küpsuses, emotsionaalses arengus, suhetes) Varane puberteet algab enne 8.elusaastat. Füüsiline muutus pakub muret rohkem tüdrukutele, aga ka poistel (söömishäired jne). Arenguprobleemid Arenguhäired kui -tõsine kõrvalekalle tavapärasest arengust
kontekstides); • üldine mälu ja õppimisvõime. III kihistus – üldine intelligentsus. 6) Vaimsed võimete mõju edukusele koolis ja tööl. Seos õpitulemustega: intelligentsustestide tulemused korrelleeruvad märkimisväärselt õpitulemustega (jääb vahemikku 0,2-0,6, keskmine 0.4). Korreleerumine on tugevam hoolikalt koostatud ainetestide tulemustega kui õpetaja pandud hinnetega. Intelligentsustestidega väidetavalt mõõdetud vaimne võimekus ei määra kooliedukust. Alati jääb võimalus, et mõlemat (niii IQ-d kui õpitulemust) mõjutavad teised faktorid (kodu, kasvatustingimused). Seos edukusega tööl: siin on korrelatsioon 0.2-0,8 vahel. Uuritud on erinevate kutsealade esindajate vaimsete võimete erinevusi. Intellektuaalset tööd tegevate inimeste IQ näitajad ulatuvad 15% kõige kõrgemate testitulemuste hulka. Lihtatöölistel jäävad aga alumisse poolde. 7) Pärilikkuse ja arengukeskkonna mõju üldiste vaimsete võimete kujunemisele.
füüsilisest ning psühilisest seisundist. Meeldejätmine sõltus õpilaste spetsiifilistest teadmistest jalgpallist kui üldistest vaimsetest võimetest. St, et ka madalate vaimsete võimetega lapsed/inimesed võivad saavutada ülihäid tulemusi kitsastes tegevusvaldkondades, millele pühendutakse. Pärilikkuse mõju üldiste vaimsete võimete kujunemisele. Keskpärasest perekonnast pärit lapse kooliedukust mõjutavad pigem keskkonna kui pärilikud faktorid. Keskkonna ja pärilikkuse osa IQ kujunemises on enam-vähem võrdne. Väärtuslikku teavet annab keskkonna ja geneetiliste faktorite mõjust ühemunakaksikute uurimine. Viimase 30 aasta jooksul on toimunud ligikaudu 20 punktiline IQ tõus üldises vaimses võimekuses. Arvatakse toitumisvõimaluste paranemist kasvu põhjuseks, aga mitte pärilikkust. Tähtis roll on seega arengutingimustel, millega tuleks kindlustada kõik lapsed.
motivatsiooni. 52 Kuidas suunata lapsi jõupingutusele Kuidas suunata lapsi jõupingutusele Enamik motivatsiooniuuringuid on tehtud nn tavapopulatsiooni hulgas ja neis pole IQ-taseme erinevust arvesse võetud. Gagné ja St. Pere’i (2002) uuringust kooliõpilaste kohta selgus, et IQ ja motivatsiooniorientatsioo- nide vahel ei valitsenud seost, visadus oli ainus muutuja, mis peale vaim- sete võimete ennustas kooliedukust. Seda seletavad nad asjaoluga, et tava- kooli õppekava ei stimuleeri andekaid küllaldaselt. Stiimulite puudumine mõjutab nii seesmist motivatsiooni kui ka visadust. See kahjustab nende õpilaste õppimissoovi, kes lootsid saada uusi ja haaravaid teadmisi kiire- mas korras. Paljud andekad lapsed saavad koolis harva tegutseda – kui kasutada Võgotski terminit – üle oma “lähima arengu tsooni” piiri. Teisalt
annaabi.ee 
