lapsed on ja võibolla on hirm selle ees ja ei viitsita ka lapse jaoks piisavalt enda aega pühendada. Õnneks levib selline mõtteviis vaid vähestel, aga me ei tea ette, mis tulevikus saab. Käies kuskil kontserdil või ooperis ja visates kiire pilk publiku sekka, siis on märgata kohe enamjaolt vanemat põlvkonda, mis tegelt ei näita noorte kultuuri suhtumise üle erilist midagi, sest samamoodi kultuursel üritusel nagu laulupeol on terve laulukaare alune kooliealisi lapsi täis, kes laulavad suure heameelega. Kõik oleneb millise üritusega on tegemist ja ''asi on maitses''. Küllap saab siinkohal välja tuua põlvkondade vahelise erinevuse väärtushinnangute suhtes. Vanem iga eelistab ühte kultuurset üritust, noorem teist, aga mõlemad siiski peavad seda oluliseks. Noorte väärtushinnangud kohe kindlasti ei ole enam samad, mis nad kunagi olid, aga maailm on pidevas muutumises
ja õppemaksuga · Koolihariduse sisu: lugemine, kirjutamine, arvutamine, muusika ja võimlemine · Peredesse, kus oli kooliealisi poisse palgati paidagogos e. lapsesaatja Muusade kool · LUGEMINE, KIRJUTAMINE õpetas kirjatark e. grammatist · MUUSIKAÕPINGUD õpetas kitarrist flööti, lüürat ja viimase saatel laulma · VÕIMLEMINE PALESTRAS õpetas paidotribes elegantset kehahoidu ja kõnnakut, tantsimist. Gümnasion (gymnos kr. k. alasti) · Andis kõrgemat üldharidust, mida nimetati enkyklios paideia.
-selleni ei jõutud sest novembris 1918 puhkes saksamaal revolutsioon ja saksakeisririik lakkas olemast. -28 nov puhkes eesti ja nõukogude venemaa vahel vabadussõda - 1918 lõpus on edukamad enamlased punaarmee alistas kiiresti suure osa eesti territooriumist tallinnani ei jõuta -1919 alguses aasta alguses määrati eest vägede ülem juhatajaks kindral Johan Laidoner kes seadis sõjaväes sisse kindla korra -järjest enam astus sõjaväkke kooliealisi (nimed marmortahvlil) -edukalt tegutsesid Johan Pika eestvedamisel soomuslongid appi tulid inglased ja soomlased. -1919 jaanuaris toimub vabadussõja raskeimaid lahinguid Paju lahing mille eestlased soomlaste abiga võitsid. -veebruari alguseks oli kogu eesti enamlaste käest vabastatud -uued vaenlased saksa mõisnikud 1919 juunis toimus Landesnehri sõda sakslaste ja eestlaste vahel -23 juunil õnnestus eestlastel võnnu all sakslasi võita
1 - 6 a. 20 mg pro dosi. 6 -... 40-80 mg pro dosi. Ka suukaudselt. Oksendamine Oksendamise vastu kasutatakse intramuskulaarselt cerucal-i, kooliealistel ja vanematel lastel 5-10 mg pro dosi, aga imikutel ja väikelastel pipolfeeni 0.1 ml vanuse aasta kohta. Kõhulahtisus Kui patsiendil esineb 10-15 korda ööpäevas, siis on soovitav viia haiglasse eriti imikud ja väikelapsed, nad vajavad tilkinfusiooni, kuna nad keelduvad suukaudsest vedeliku manustamisest. Kooliealisi ja vanemaid lapsi võib proovida kodustes tingimustes joota, tarvitada smecta pulbrit, enterooli, mitmesuguseid fermentkapsleid. Ja muidugi ei tohi unustada dieeti. Pimesoolepõletiku kahtluse korral viia patsient alati haiglasse. Pimesoolepõletiku peale võiks hakata mõtlema, kui valu on pidevalt kestnud 6-8 tundi, kaasnenud oksendamine, paarikordne kõhulahtisus ja vähene kehatemperatuuri tõus. Ja alati, kui lapsevanem kahtlustab järekindlalt põletikku pimesooles, tuleb laps viia
1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS Rääkides meedia mõjust meie lastele peaksime alustama sellest, mida me üldse meedia all mõistame. Kõige üldisemalt tähendab meedia kõiki sidevahendeid ühiskonnas trükitud ja elektroonilised vahendid (ajalehed, ajakirjad, postitatavad trükised), eeter (TV, raadio), kaabellevi (internet, kaabeltelevisioon), väljapanekud (plakatid, reklaamid) ja elektroonilised salvestused (audio-ja videokassetid, plaadid, disketid). Enim mõjutab meie kooliealisi lapsi heli ja liikuva pildiga ekraanimeedia (Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias 2010). Uuringutest on selgunud, et laps saab koolist ainult 10% informatsioonist ning kogu ülejäänud info saadakse massimeedia või mingi muu infokanali kaudu (Patzlaff 2003). Meediaga on laps seotud juba alates oma esimesest eluaastast ning tema osakaal lapse kasvades aina suureneb. Internet ja televisioon on muutunud lapse elu igapäevaseks osaks ning oluliseks kasvukeskkonnaks