kasvatustegevuse alused, siis Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi, mis rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides. Lasteaia seaduses on üksikasjalikult välja toodud 6-7aastase lapse eeldatavad üldoskused ning 6– 7aastase lapse arengu eeldatavad tulemused seitsmes erinevas õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnas. Kooli seadus nii üksikasjalikult vanusele ei keskendu, aga määrab ära pädevused kooliastmeti: I kooliaste – 1.–3. klass; II kooliaste – 4.–6. klass; III kooliaste – 7.–9. klass. Eraldi valdkonniti on arengu tulemused ära toodud seaduse lisades, kus on jällegi kooliastmeti pädevused ära määratletud. Erinevuseks võib lugeda ka asjaolu, et lasteaia seaduses ei ole ette antud tundide/valdkondade arvu nädalas, kuid kooli õppekavas on täpselt ette antud nädala õppetundide maht. Sarnane ettekirjutus oli
tegevuseesmärke ja näha ette oodatavaid tulemusi 3) väärtuspädevus – suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude rahvaste kultuuriga, loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt; 4) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma tegevusi ja käitumist ühiskonnas, kujundada end isiksusena. (2) Üldpädevused täpsustatakse riiklikus õppekavas kooliastmeti. §8. Õppeainepädevus Õppeainepädevus kujuneb saavutatud õpitulemuste alusel. Taotletavad õppeainepädevused määratletakse ainekavas kooliastmeti. §9. Valdkonnapädevus (1) Üldpädevuste ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused. (2) Kooli ülesandeks on toetada järgmiste valdkonnapädevuste kujunemist:
Programmid olid ühesugused kogu NSVL-s Eesti NSV-s õnnestus siiski üht-teist „kohandada“, eriti Ferdinand Eiseni haridusministriks oleku ajal. Hilda Taba, Johannes Käis Õppekavad taasiseseisvunud Eestis EHA (Eesti Hariduse Arenduskeskuse) töögrupp 1992 – Põhikooli õppekava 1993 – Keskkooli õppekava TPÜ Haridusuuringute Instituut ja HM ainenõukogud 1994 – õppekavaprojekt 1996 – Eesti põhi- ja keskhariduse riiklik õppekava (rakendus kolme aasta jooksul kooliastmeti) 2002 – Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava „Curriculum tüüpi“ õppekava. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava 28. jaanuar, 2010 – Vabariigi Valitsuse määrus nr 14. Hakkab kehtima järgmisest aastast. RÕK-i alusel koostab iga kool oma õppekava RÕK (Riiklik Õppekava) koosneb: üldosast (lähtealus, eesmärgid, kohustuslikud ained, õppekorraldus, üldpädevused) ainekavadest (valdkondlikud) läbivatest teemadest
Eesti NSV-s õnnestus siiski üht-teist "kohandada", eriti Ferdinand Eiseni haridusministriks oleku ajal. Õppekavad taasiseseisvunud Eestis EHA (Eesti Hariduse Arenduskeskuse) töögrupp 1992 põhikooli õppekava 1993 keskkooli õppekava(pigem sisukirjeldused kui päris õppekavad) TPÜ Haridusuuringute Instituut ja HM ainenõukogud 1994 õppekavaprojekt (õppekava pandi üldhääletusele) 1996 Eesti põhi- ja keskhariduse riiklik õppekava (rakendus kolme aasta jooksul kooliastmeti) 2002 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava "Curriculum tüüpi" õppekava (2006/7 oleks pidanud tulema uus õppekava.) 2010 Põhikooli riiklik õppekava, Gümnaasiumi riiklik õppekava Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava Vabariigi Valitsuse 25. Jaan 2002.a. määrus nr 56 Vabariigi Valitsuse 28. Jaan 2010.a. määrus nr 14 RÕK-i alusel koostab iga kool oma õppekava RÕK koosneb: · üldosast( lähtealus, eesmärgid, kohustuslikud ained, õppekoraldus,
muuseum, näitus, raamatukogu, ettevõtted, loodus jne); rakendatakse õppetegevust toetavaid ja mitmekesistavaid õppevorme (ekskursioonid kirjanikega seotud paikadesse ning keele ja kirjandusega seotud asutustesse, kohtumised kirjanike ja tõlkijatega, loomekonkursid, konkurssideks valmistumine, projektõpe jne), pidades oluliseks sotsiaalse kompetentsuse saavutamist; 9) arendatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Õppesisu käsitlemisel teeb aineõpetaja valiku arvestusega, et kooliastmeti kirjeldatud õpitulemused, üld- ja valdkondlikud ning ainepädevused on saavutatavad. 1.8. Hindamise alused Ainekavas on kirjeldatud õpitulemused õppeaines kooliastmete kaupa kahel tasandil: üldised õpitulemused õpetamise eesmärkidena ja õpitulemused osaoskuste raames. Hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi suuliste vastuste, sealhulgas esituste ning kirjalike tööde alusel, arvestades teadmiste ja oskuste vastavust ainekavades taotletavatele õpitulemustele; õpilaste
annaabi.ee 
