Tehakse palju rühmatööd, kus kirjanduse abil jõutakse ise tulemuseni, mis tervikuna ette kantakse. Osade kaupa õppimist ja vastamist ei ole. Õpilane liigub edasi talle sobiva tempoga, hindeid lastele ei panda, kuid õpetaja annab igal nädalal hinnangu lapse töödest, käitumisest (Hytönen 2000). Kord ja distsipliin on väga oluline, see annab lapsele turvalisuse tunde ja teadmise, et temast hoolitakse (Tiko, Tulva 1999). Koolimaja ja kooliaia eest hoolitsemine on laste töö, see õpetab neile vastutustunnet, kohusetunnet ja õpetab veel ka üksteisega läbisaamist, arvestamist. Kooli üldiste reeglite kõrval on igas klassis oma reeglid, mis koostatakse üheskoos ja mida vajaduse korral täiendatakse. Need on seinale kinnitatud nii, et kõigile kodu aeg nähtaval (Tuulik 1995). KOOLIREEGLID: · palume sõnakorda; · räägime ainult tõtt; · me ei pilka kedagi; · oleme kõigiga viisakad;
õpetaja Leida Velling. Helvi töö Lustivere koolis piirdus ühe aastaga. Õpetaja Jakob Oja oli töötanud Põltsamaa. Ning soovis Lustivere kooli tagasi tulla. Haridusosakonna juhataja palus Helvil seda võimaldada ja Helvi oli nõus. Ta viidi üle Adaverre (Lisa 3 punkt 1). 4.2. Adavere 7 klassiline kool Adavere kool asus mõisahoones. Õpilaste arv oli alla saja, vähem kui Lustiveres. Tunnid olid samuti viiendas, kuuendas ja seitsmendas klassis. Helvi oli ka internaadi kasvataja ja kooliaia hooldaja. Õpetajad võtsid Helvi kohe omaks. Töö kulges normaalselt. Geograafia tundides pani Helvi rõhku kaardi tundmisele, selleks töötasid nad ka peale tunde. Korter, kus Helvi elas asus koolimajast 0,5 km kaugusel Kuusiku talus. Seal elasid veel õpetajad Vaike ja Hilbert Kukk ning kooli sekratär Helgi Käsnapuu. Adaveres töötas Helvi ka vaid ühe aasta. Kool jäi 4 klassiliseks. Talle anti valida, kas Pisisaare või Põltsamaa. Helvi valis Põltsamaa.
hoonetes, keskkooliõpilased Imastu mõisas. 1944. a oli kooli seisukord masendav ning ruumide töökorda seadmisega tuli näha palju vaeva. Pärast sõda, kui algkool liideti 7. detsembril 1944 keskkooliga, hakkas õppetöö käima kahes lähestikku asuvas hoones. Aastail 1944 1950. oli koolis 639 õpilast ja 20 klassikomplekti. 1944-1950. aastal tehti algust juba teise õppe- ja katseaia rajamisega Kooli tänavas ning kolmel aastal võeti kooliaia saavutustega osa üleliidulisest põllumajandusnäitudest. Hea töö teenis medaleid ja üleliidulise preemia. 1945. aastal pani Endel Vahrsalu aluse kooli lastekoori ja sumfooniaorkestri tööle. Järgmisel õppeaastal loodi puhkpilliorkester. Sellest ajast on muusikakollektiivid aastais Tapal edukalt tegutsenud. Au see on peetud ka sporti. Aastaid on Tapa 1. Keskkool olnud Eesti tuvlimaid käsipallikoole. Ka laskmine meelitas noori treeningutele, praegu on
Tema sünnivald Tuhalaane oligi üks esimesi valdu, kus kodanlikul ajal loodi Eestimaa Kommunistliku Partei algorganisatsioon, mille asutajaks olid Jaan Tomp ja Ella Karu. Näis, nagu oleks mõnesse maakohta koondunud tavalisest rohkem vaimset energiat. Johannes Semperi sünnimaja, omaaegse pahuvere vallakooli suurtest maakividest ehitatud hoone, mis kannab ukse kohal aastaarvu 1833. Kirjaniku sündimise ajal oli ühes maja otsas kool, teises otsas õpetaja korter ning keskosas kohturuumid. Kooliaia ääres on tamm, mille Johannes Semper kuueaastasena mulda oli asetanud ja jõuksalt seal edasi on sirgunud. Seda tuntakse Semperi tammena, mis on elus tänini, hoolimata tormi lõhkumistest ja põletavatest suvekuumustest. Kooliõpetajaperel oli suur aed, peeti ka lehma ja kodulinde, kuid talutööd tavalises mõttes polnud, mistõttu koolirahva elu oli tegelikult erinev harilikust taluelust. Pahuvere koolimajas veetis Johannes Semper üheksa esimest eluaastat. Esimesed
annaabi.ee 
