Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"koogamist" - 5 õppematerjali

Referaat-Imikuiga
3
doc

Referaat "Imikuiga"

Imikuiga kestab esimese elukuu lõpust üheaastaseks saamiseni. Neljanädalaselt vaktsineeritakse last perearstikeskuses teist korda B-hepatiidi vastu. Füüsiline ja vaimne areng on imikueas kiire, aastaseks saades on lapse sünnikaal tavaliselt kolmekordistunud ja kehapikkusele lisandunud pool sünnipikkusest. Imikuea esimestel kuudel toimub intensiivne nägemise, kuulmise ja maitsmise areng, samas kujunevad ka lapse peamised emotsioonid ­ laps hakkab teadlikult naeratama ja alustab koogamist (ehk oma keeles rääkimist). Valu või muu häda korral vallandub tõeliste pisaratega nutt. Kolmanda elukuu jooksul hakkab laps end tavaliselt keerama seliliasendist külili, kõhuli olles jaksab pead ise püsti hoida. Kolmekuuselt saab imik kaitsesüsti difteeria (nakkusliku kurgumädaniku), teetanuse (kangestuskramptõve), läkaköha ning haemophilus influenza (imikute ja väikelaste peamine ajupõletikutekitaja) vastu. Samuti saab laps süsti või tilgad poliomüeliidi (nakkusliku

Ühiskond → Perekonnaõpetus
98 allalaadimist
Kõnetegevuse psühholoogia 3-seminar
10
docx

Kõnetegevuse psühholoogia 3. seminar

Omandatakse uusi sõnu, täiustuvad suhtlemisoskused. Mis on iseloomulik lapse kõnele kõne-eelsel, grammatika-eelsel ja grammatika omandamise perioodil? Kõne-eelne periood: 0,2-0,11 a. Alguses kisa, 0,2-0,5 a vanuses koogamine ja 0,5- 0,11- 0,12 a vanuses lalin. Koogamise alla peetakse silmas vokaliseerimist, häälikuid moodustatakse juhuslikult, otsest seost hilisema kõne arenguga koogamisel ei ole, kuid laps harjub kuulama oma häälitsusi ja tunnetama keele asendit. Llaps kasutab koogamist kontaksti saavutamiseks täiskasvanuga ja väljendab sellega oma emotsionaalset heaoluseisundit. Ka lalinat kasutab laps kontakti loomiseks. Lalina perioodil hakkab laps häälikuid ühendama silpideks. Lalina funktsiooniks on silbimoodustusmehhanimi kujunemine. laps õpib moodustama väiksemaid segmente, millest koosneb suuline kõne. Lalinat iseloomustab muutuv intonatsioon: laps muudab tämbrit, tooni kõrgust. lalin on

Eesti keel → Eesti keel
284 allalaadimist
0-1 aastase lapse aeglane areng ja selle kontrollimine
28
doc

0-1 aastase lapse aeglane areng ja selle kontrollimine+

1.4.3 Kõne areng Suhtlemisvajadus loob aluse kõnehäälikute jäljendamiseks. Juba esimestel elukuudel keskendub laps inimkõne kuulamisele. Laps hakkab varakult reageerima ka kõne emotsionaalsele toonile ning intonatsioonile (Tiko 2006:16-17). Eakohase kõne arengu puhul: · 1.-6.elunädalal ­ mitteverbaalne keel; · 2.-4. elukuul hakkab laps koogama; · neljandal-viiendal elukuul lalisema. Millal täpselt laps koogamist ja lalisemist alustab, sõltub lapse füüsilisest küpsusest, mitte sellest, kui palju ja kuidas titaga räägitakse (Tulviste 1996). 9 Esimese eluaasta teisel poolel lallab terve laps kestvalt ja naudinguga, et treenida kõneaparaati. Lallamisel kasutab laps umbkaudu 70 häälikut, millest hiljem diferentseerib emakeeles vajamineva. Kakskeelses peres on oluline järgida printsiipi, et üks inimene ja üks

Pedagoogika → Arenguõpetus
388 allalaadimist
Nimetu
53
odt

Nimetu

siis nad kipuvd tegema vigu. Keele arengu teooriad · Laps omandab emakeele fonoloogia, ta on õppinud kasutama gramatilisis morfeeme, moodustama deklaratiiv lauseid, esitama küsilauseid ning esitusi · KINNITAMISE JA JÄLJENDAMISE TÄHTSUS ­ Skinner väitis, et lapsed õpivad keelt kasutama, sest täiskasvanud kinnitavad lapse õiget keele kasutust. Beebide koogamist ja lalinat vormistatakse täiskasvanute poolt järk järgult terviklikeks sõnadeks ja premeerides last tegelikule sõnale sarnasemate häälitsuste eest. · TÄISKASVANU - LAPS KÕNE ­ interaktsioonide neljas seisukoht käsitleb täiskasvanu ja lapse kõneuuringuid. 1960-ndatel valitsenud seisukoha järgi peeti kõnet täiskasvanu ja lapse vahel sarnaseks täiskasvanute vahelise kõnega

Varia → Kategoriseerimata
86 allalaadimist
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

sõrmi. Imikute suurepärast jäljendamisoskust võib igaüks oma lapse peal proovida. Kuid siin tuleb meeles pidada, et lapse vastust tuleb kannatlikult oodata: väikesel lapsel kulub info töötlemiseks palju aega.  Kõne areng esimesel eluaastal  Kolmandal   elukuul   hakkab   laps   koogama   ja   neljandal­viiendal   elukuul   lalisema. Millal   täpselt   laps   koogamist   ja   lalisemist   alustab,   ei   sõltu   sellest,   kui   palju   ja kuidas titaga räägitakse, vaid lapse füüsilisest küpsusest. Koogamine seisneb selles, et   laps   häälitseb   vastuseks   suure   inimese   jutule.   Lalisemise   korral   hakkab   laps kaas­ ja täishäälikuid silpideks kokku panema ("ma­ma­ma­ma"). Eri keeli rääkima hakkavate laste  koogamine, ja  algul ka  lalisemine, on  väga sarnased.  Alles teisel

Psühholoogia → Arengupsühholoogia
224 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun