ARENGUPERIOODI ISELOOMUSTAVAD MÄRKSÕNAD 1) OLULISEM ARENGUÜLESANNE 2) KUIDAS LAPSEVANEM SAAB SEDA TOETADA IMIK Tunneb ära ema hääle (0-1a) Koogab ja laliseb Tajumine, ära tundmine Vanem Vanem võiks lapsega suhelda ja vastata lalisemisele ja koogamisele MAIMIK Nähtava immiteerimine ja läbi selle tegevuse omandamine (1-3a) Vanem võib käia paljudest kohtades ja nii laps näeb palju erinevaid Nähtu immiteerimine asju ja olukordi, kus näeb inimeste käitumist ja õpib neid olukordi ise läbi tegema ka KOOLIEELIK Kooliks valmistumine
tegutsevad logopeedid, kes saavad lapse arengut hindab ja perekonda nõustab. Seega on väga oluline pere kaasamine, sest nendel on kanda roll laste oskuste kinnistamisel ja ka arendamisel. Vastsündinu suhtlus toimub reflektoorsete reaktsioonide läbi, tema valdavaks suhtlusviisiks on täiskasvanu vastamine lapse kehakeelele, näiteks nutmisele( sellega annab imik teada oma bioloogilistest vajadustest), koogamisele ja lalisemisele. Koogamine toimub vanuses 2-5 kuud ning on kõne-eelne periood, kus laps kasutab vokaalne. Edasi tuleb lalisemine, kus laps moodustab silpe ning silbiridu. Kõik need tegevused k.a kisa, on aluseks ja ettevalmistuseks hääldamisele, lapsel areneb artikulatsiooniaparaat ja kõnetaju. Ebasoodne keskkond (lapse kuuldes tülitsemine, suhtlemise puudulikkus näiteks emaga, pabermähkmed, arvutimängud) võib mõjutada negatiivselt kõne arengut. Väikelapse
oskavad sarnaselt täiskasvanutega eristada ka häälikuid. Keskkond milles last kasvatatakse, võib mõjutada lapse tajuliste võimete arengut. Keeleline areng On neli peamist keele kompetentsi, mis lapsel tuleb omandada: hääldus (fonoloogia), tähendus (semantika), grammatika (süntaks) ja sotsiaalse konteksti tundmine (pragmaatika). 6.-9. Eluaastani kasutab imik eneseväljenduseks lisaks nutule ja koogamisele rohkem täishäälikuid ja mingli määral kaashäälikuid. Sel perioodil hakkab arenema käitumise repertuaar, millest osa kasutatakse vaid tuttavate inimestega suheldes. Laps võib kasutada sama sõna erineva info kandjana olenevalt kontekstist, häälekõrgusest ja žestidest. Sõnavara suureneb märgatavalt 3 või 4 kuud pärast esimeste sõnade kasutust, kuid pärast seda hakkab ta uusi sõna väga kiiresti omandama 18.ja 20
annavad nad infot edasi oma nutuga. Ühekuustel beebidel on kasutusel vokaal ooo, kui nad 21 end hästi tehes igapäevaseid tegevusi, näiteks vannitamine. Kui täiskasvanud suhtlevad omavahel hoides üksteisest distantsi, siis täiskasvanud suhtlevad beebidega olles nende näo lähedal, nad teevad erinevaid näoilmeid, vaadatakse imikule silma ja korrutatakse öeldut mitu korda. Kui laps saab vanemaks, siis lisaks nutule ja koogamisele hakkab laps kasutama eneseväljendamiseks täishäälikuid ja mõningal määral ka kaashäälikuid. Ehholaaliaks nimetatakse häälikute sagedast kordamist. Beebid kõva häälega hüüavad või kisendavad, et saada tähelepanu täiskasvanult, aga vahest ka enda ajaviiteks. Vanemad arvavad, et kui beebi laliseb, siis püüab nende laps neile midagi öelda ning hakkavad arvama, mis see võiks olla. 18. Ja 21. Elukuu vahel suureneb lapse sõnade arv 20-st 200-ni ning sel ajal hakkab ta ka
annaabi.ee 
