*Õhulõhed paiknevad kaasrakkudest moodustunud süvendites. *Mesofüll on harilikult sammas- ja kobekoeks diferentseerumata. Selles esinevad vaigukäigud, mille arv ja pikkus erinevad perekonniti. *Okka keskel asuv steel on ümbritsetud paksukestalise endodermiga. Selle rakkudesse koguneb mõnikord tärklist ning kestades esineb Caspary jooni. *Juhtkimpude naabruses paiknevad sklerenhüümirakud. *Ülejäänud osa okka steelist on täidetud ülekande- ehk transfusioonkoega, mis koosneb koobaspooridega varustatud surnud ning üksikutest elusatest rakkudest. Surnud rakkude ülesanne on vee ja mineraalainete transport ksüleemist mesofülli, elusad rakud aitavad juhtida orgaanilisi aineid mesofüllist floeemi. *Okka juhtkimbu sekundaarne kasv toimub väheaktiivse kambiumi talitlusel.
rakkude pooldumise tulemusel. Okaspuude ja lehtpuude puit on erineva ehitusega. Okaspuudel koosneb puit peamiselt pikliku kujuga rakkudest – trahheiididest (kuni 90%). Need on piklikud, radiaalsuunas ühtlaste ridadena paiknevad puitunud seintega rakud, ristlõikes tavaliselt nelja- kuni kuuekandilised, keskmise pikkusega 3-5 mm, ületades rakkude laiust kuni 100 korda. Rakud on omavahel ühenduses ainete liikumisetagamiseks kas liht- või koobaspooridega. Rakuseinad sisaldavad u 40-58% tselluloosi, 15-23% hemitselluloosi, 28- 34% ligniini ja veidi muid aineid (eeterlikke õilisid, tanniide, vaiku). Trahheiidide vahel leidub ka puitunud seintega puiduparenhüümi rakke, kuhu kogunevad talveks säilitusained – tärklis ja mitmesugused rasvad. Kevadel, vegetatsiooniperioodi algusestoodab kambium suuremõõtmelisi ja õhukeseseinalisi trahheiidirakke, mistõttu näib kevadpuit ristlõikes heledamana
Joonistage need. Okaspuidu mikroehituse iseloomulikus elemendiks on trahheiidid. Trahheiidide erineva seinapaksuse tõttu on nähtavad aastarõngad. Säsikiired hõlmavad okaspuidu üldruumalast 5...10%. Okaspuude säsikiired on enamuses üherealised. Lehisel, männil, seedril ja kuusel on säsikiired mittehomogeensed - nende üla ja alaservades on horistontaalsed trahheiidid väikeste koobaspooridega ja säsikiirte keskosa koosneb parenhüümrakkudest. Nende liikide säsikiirte hulgas on ka mitmerealisi sellsites säsikiirtes paiknevad horisontaalsed vaigukäigus. Nulul, kadakal ja jugaüpuul on säsikiired homgeensed ja koosnevad ainult parenhüümrakkudest. Vaigukäigud leiduvad osades okaspuudes. Tegemist on vertikaalsete ja horisontaalsete kanalite süsteemiga, mille sisesein koosneb mitmest parenhüümrakkude kihist
Õhulõhed paiknevad kaasrakkudest moodustunud süvendites. Mesofüll on harilikult sammas- ja kobekoeks diferentseerumata. Selles esinevad vaigukäigud, mille arv ja pikkus erinevad perekonniti. Okka keskel asuv steel on ümbritsetud paksukestalise endodermiga. Selle rakkudesse koguneb mõnikord tärklist ning kestades esineb Caspary jooni. Juhtkimpude naabruses paiknevad sklerenhüümirakud. Ülejäänud osa okka steelist on täidetud ülekande- ehk transfusioonkoega, mis koosneb koobaspooridega varustatud surnud ning üksikutest elusatest rakkudest. Surnud rakkude ülesanne on vee ja mineraalainete transport ksüleemist mesofülli, elusad rakud aitavad juhtida orgaanilisi aineid mesofüllist floeemi. Okka juhtkimbu sekundaarne kasv toimub väheaktiivse kambiumi talitlusel. 5.3. Veetaime lehe ehitus Veesiseste lehtede mesofüll on diferentseerumata. Hästi on aga arenenud rakuvaheruumistik ning õhukambrite võrk, neis säilitatakse elutegevuseks vajalikke gaase
Ebatsuuga) Säsikiired Säsikiired hõlmavad okaspuidu üldruumalast 5…10%. Lehis – okaspuu, mis puistab talveks okkad maha ja mille puidus on ~1.5 korda rohkem säsikiiri, kui ükskõik millises teises okaspuus (10%). Okaspuu säsikiired on enamuses üherealised. Männil, lehisel, seedril ja kuusel on säsikiired mittehomogeensed: o nende üla- ja alaservades on horisontaalsed trahheiidid väikeste koobaspooridega o säsikiirte keskosa koosneb parenhüümrakkudest. Vaigukäigud • Vaigukäigud leiduvad osades okspuudes, nt. männis, seedris, lehises ja kuuses. • Tegemist on vertikaalsete ja horisontaalsete kanalite süsteemiga, mille sisesein koosneb mitmest parenhüümrakkude kihist. • Vertikaalsete vaigukäikude seintel on õhukeseseinalised epiteelrakud, mis
annaabi.ee 
