tiibuks avaneb saali. Viimane on suurim ja esinduslikum ruum kogu majas isegi lagi on tal üle poole meetri kõrgem kui teistel ruumidel. Saalist avanevad kõrvalruumidesse kokku viis suurt tiibust neist külgmisi lahti lüües võinuksime maja lossilaadset ülesehitust tajuda kõige selgemini: pikk läbi kogu hoone ulatuv vaatesiht, mida kummaski otsas lõpetavad aknad. Ohtu kaunimate ehete hulka kuuluvad ahjud. Neist viis on kaunistatud reljeefse ornamendiga, üks geomeetrilise koobaltmaalinguga. Ehkki omal ajal võis selliseid helesiniseid "portselanahje" esineda mitmeski mõisas, on neist tänapäevani säilinud haruharvad. Nii võime Ohtu ahjudele analoogset nimetada üksnes Palmses IdaVirumaal. Ei peaks kahtlust olema, et kõik Ohtu ahjud on kohalikku päritolu arvatavalt Tallinnas tegutsenud Belau kahlimanufaktuuri tooted. Relieefse ornamendiga ahjud on oma üldvormilt üksteisele üsna sarnased: liigendatud profileeritud
Ntiival asetseva majandusploki lõpetab terava telkkiiviriga sale 8tahuline torn. Esindusruumid paiknevad I korrusel, mitmes neist tähelepanuväärse stiilse interjööriga. Võlvitud vestibüül, läbi kahe korruse ulatuv roidvõlvkupliga kaetud 8nurkne saal, sinna avanevad nn.`inglise stiilis` söögituba ja kabinet. Siin on rohkesti kõrgetasemelist tisleri ja stukitöid, samuti kahhelahje, kamin jm. ka ülakorruse ruumides, millede ruumijaotus suuresti säilinud, on stiilseid uksi, koobaltmaalinguga kahhelahjud, raamatukogus nikerddekooriga kapid. (EA; ajalooline õiend, 1978) Esimesed teated aastast 1522, olles keskajal Tartu piiskopi tähtsamaid lauamõisasid. Viimaseks mõisaomanikuks oli 18881938 Friedrich Georg Magnus von Berg, üks markantsemaid ja haritumaid baltisaksa mõisnikke, põllumajandusteadlane, maailma ühe vanema rukkisordi `Sangaste aretaja ja tõi Eestisse
kuulus Kukruse keskmise suurusega mõisate hulka. Kogu ajaloo vältel on Kukruse olnud kahe aadlikusuguvõsa Lodede ja Tollide valduses. Mõisaansambli rajamist praegusesse asukohta alustati tõenäoliselt Tollide ajal 18. sajandil kolmandal veerandil. Vanimaks ehitiseks on kivist härrastemaja, mille põhikehand pärineb eelpool nimetatud ajast. 18. sajandi mõisamaja oli ühekorruseline, baroksete vormide, mantelkorstnate ja kelpkatusega kiviehitis, interjööris koobaltmaalinguga ahjud. Aegade jooksul on hoones tehtud mitmeid juurde- ja ümberehitusi. 19. sajandi I veerandil täiendati hoonet tugevasti tiibehitistega, lisati kolmnurkviil, sajandi keskpaigaks ehitati ääristatud terrass. Park oli ansambli lahutamatuks koostisosaks. Vabakujunduslik park ilmestas ehitisi, kuid ühtlasi isoleeris härrastemaja majandushooneist. Pargi rajaja oli Robert von Toll 1886. a. Robert von Toll on maetud Kukruse mõisa kalmistule.
graniidist). Mõisa sisekujundus on nagu välimuski võrdlemisi liigendatud ja detailirohke. Tähelepanuväärsemateks on suur võlvitud vestibüül ja läbi kahe korruse ulatuv roidvõlvkupliga kaetud kaheksanurkne saal, kuhu avanevad inglise stiilis söögituba ja kabinet. Mõisas leiab pea iga nurga pealt kõrgetasemelisi tisleri- ja stukitöid, kahhelahje, kaminaid jm. Ka ülakorruse ruumides on stiilseid uksi, koobaltmaalinguga kahhelahjud, raamatukogus nikerddekooriga kapid. Hoone suures saalis lisandub gootikale mitmeid idamaa kujunduselemente. Parimaks näiteks on hoburaudkaar, mis ei sobitu selles ruumis kuidagi ühegi teise elemendiga kokku, kuid
annaabi.ee 
