tähtajalistel pangakontode) lastakse käibele tagatuna Eesti Panga kulla ja välisvaluuta reserviga. 2. Eesti krooni kurss. Eesti krooni ametliku kursi määrab Eesti Pank Saksa marga suhtes. Eesti Pangal ei ole õigust krooni devalveerida. Eesti krooni kursi tehnilise kõikumise piirmäär on 3%. 3. Eesti krooni vahetatavus. Eesti Pank tagab Eesti Vabariigi territooriumil klientide jooksvate vajaduste rahuldamiseks Eesti krooni vaba vahetatavuse konverteeritavate välisvaluutade vastu Eesti Panga ametliku kursi järgi. 4. Ringluses oleva raha hulga muutmine. Eesti Pank võib ringluses olevate kroonide hulka muuta ainult vastavalt oma kulla ja konverteeritava välisvaluuta reservi muutumisele. Oluline osa 1992. aasta Eesti rahareformi ideoloogia arengus oli Rahvusvahelisel Valuutafondil. 1992. aasta 25. mail sai Eestist Rahvusvahelise Valuutafondi liige. Saksa mark valiti Eesti krooni baasvaluutaks kui Euroopa juhtivaid valuutasid
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised (kuni 12 kuulise Korrigeeritud RTJ 3, tähtajaga) laenud, võlakirjad, soetusmaksumus kapitalirendi- kapitalirendikohustused, (konverteeritavate kohustused arvelduskrediit ja muud võlakohustuste puhul tuleb RTJ 9 finantseerimise eesmärgil vajadusel eraldada tekkinud võlakohustused, omakapitali komponent). pikaajaliste laenukohustuste Kapitalirendikohustuste tagasimaksed järgmisel kajastamisel lähtuda RTJ 9
4 Usaldusraha – usaldusraha emissioon on selline, mis ei ole täielikult kaetud väärismetalli või konventeeritava välisvaluutaga (oma olemuselt on usaldusrahaks ka eespool mainitud veksel). Kui on kaetud suures osas tagatisega, siis see ei tähenda midagi..sest kui ka väike osa on usaldusel, siis ta on usaldusraha. Kuni 19. sajandi lõpuni / 20. sajandi alguseni oli tegemist nn konverteeritavate pangatähtedega ehk toimis konventeeritavate rahatähtede süsteem, mis tähendas seda, et raha sai konverteerida kullaks. See on kullastandardi süsteem (rahatähtesid saab vahetada ehk konverteerida kullaks). Kullastandardi süsteem on hea süsteem, sest hoiab raharinglust stabiilsena. Aga kullastandardi süsteem hakkas lagunema I MS perioodil. Hakkas kaduma. Sõjaseisukorras ei toiminud enam erinevate riikide valuutad (ei teadnud kunagi millal 1 või teine riik ära kaob/alistatakse
tähtajalistel pangakontode) lastakse käibele tagatuna Eesti Panga kulla ja välisvaluuta reserviga. 2. Eesti krooni kurss. Eesti krooni ametliku kursi määrab Eesti Pank Saksa marga suhtes. Eesti Pangal ei ole õigust krooni devalveerida. Eesti krooni kursi tehnilise kõikumise piirmäär on 3%. 3. Eesti krooni vahetatavus. Eesti Pank tagab Eesti Vabariigi territooriumil klientide jooksvate vajaduste rahuldamiseks Eesti krooni vaba vahetatavuse konverteeritavate välisvaluutade vastu Eesti Panga ametliku kursi järgi. 4. Ringluses oleva raha hulga muutmine. Eesti Pank võib ringluses olevate kroonide hulka muuta ainult vastavalt oma kulla ja konverteeritava välisvaluuta reservi muutumisele. Oluline osa 1992. aasta Eesti rahareformi ideoloogia arengus oli Rahvusvahelisel Valuutafondil. 1992. aasta 25. mail sai Eestist Rahvusvahelise Valuutafondi liige. Saksa mark valiti Eesti krooni baasvaluutaks kui Euroopa juhtivaid valuutasid
annaabi.ee 
