pärineb Taani dominiiklaste algusaastaid kirjeldavast kroonikast: "Vennad asutasid Tallinna konvendi kahel korral. Esmalt kuulsusrikka valitseja isand Valdemari, Taani kuninga palvel, kes allutas eestlased mõõgaga oma valitemisele. Vennad saadeti Tallinna suurde linnusesse Issanda aastal 1229, kus nad kaitsekraavi kõrvale väikesest linnusest põhja poole ehitasid kiriku ning teised kloostrihooned." Mungad eelistasid üldreeglina tegutseda linnades, rajades oma konvente sageli rahvarohketesse ja mitte liiga elitaarsetesse linnaosadesse. Kuna konvent rajati Toompeale, on võimalik, et all-linn oli tol hetkel asustamata, liiga hõredalt asustatud, või taanlaste vallutuse tõttu hüljatud elanikud võitluses surma saanud, või pärast sõda mingil põhjusel Toompeale elama jäänud. Arvestades tsiteeritud kroonika esialgse versiooni puudumist ning analüüsides hilisemaid ärakirju, samuti tollal Läänemere-piirkonnas valitsenud poliitilist olukorda, ei saa
õpetus kiiresti toetuse, ning ka kuramaa vasallide seas. -Pildirüüsted 1524-5 Liivimaal ikaldus, mis põhjustas rahutusi. Inimesed valgusid linnadesse, ning Luterliku kihutustöö tulemusel toimusid Riia, Tallinnas, Tartus, Uus-Pärnus nn pildirüüsted, kus linlased röövisid ja rüüstasid kogudusekirikute ning kerjusordude konventide kirikute sisustust. Pildirüüstete järel hakkas raad kirikuelu ümber korraldama. Raad võttis kiriku varad arvele, sundis kerjusvendade konvente ja kogudusekirikuid vastu võtma luterlikke jutlustajaid ning hakkas ümbes korraldama hoolekandesüsteemi. Loodi ühislaegast, mille vahenditest tuli palka maksta evangeelsetele vaimulikele ja toetada vaestehoolekannet. Riias, Tallinnas ja tartus hakati kerjusvendi linnast välja ajama. Linnade raed hakkasid evangeeliumiusu õpetajaid kaitsma, vasturääkijaid ähvardas karistus. Luterliku jutlustamise algus Liivimaal. Eri poliitiliste ja sotsiaalsete suhe reformatsiooni. Pildirüüsted.
Tegi ettepaneku Uue Testamendi tõlkimiseks eesti keelde. Johann Fischer superintendent. 1690-datel hakkas siin kehtima Rootsi uus kirikuseadus. Andis kindlama aluse siin töö läbiviimiseks. Mõisnike senine patronaadiõigus kadus (mõisnikul oli seni õigus ise valida uus kirikuisa, enam ei olnud). Kiriku raamatute sisse seadmine, millesse pandi kirja kõik kirikukogudusega seotud toimingud pulmad, surmad, sünnid jne. pastoritele hakati korraldama konvente, kus kutsuti kõik pastorid kokku ja kontrolliti nende keeleoskust ja muid oskusi. Pastorid olid võimelised vabalt eesti keeles jutlust pidama. See tõi kiriku maarahvale lähemale. HARIDUSELU ROOTSI AJAL Talurahva hariduse sünd veidigi süstemaatiline. Edendati lugemisoskust kirik toetas seda. Rajati talurahvakoole. Aadlikud olid selle vastu. Aadlikud tajusid selles ohtu iseendile talurahva liigse harituse tagajärjel võivad tekkida rahutused. Kirikuõpetajad
pildirüüsted, kus linlased ja röövisid kogudusekirikute ning kerjusordude konventide kirikute sisustust. 1524-1526 toimus kogu Liivimaal pildirüüsteid 10's linnas. Riias rüüstati Peetri kirikut, Tallinnas dominiiklaste konvendikirik, Oleviste ja Pühavaimu kirikud, Tartus rünnati toomhärrade elamuid. Pildirüüstete järel hakati linnades kirikuelu järk-järgult ümber korraldama: 1) Raad võttis arvele kiriku varad, 2) Sundis kerjusvendade konvente ja kogudusekirikuid vastu võtma luterlikke jutlustajaid, 3) Hakkas ümber korraldama hoolekandesüsteemi. Loodi ühislaegas, mis pidi oma sissetulekud saama varasematest katoliku kiriku sissetulekutest (rentidest), mille vahenditest tuli maksta palka evangeelsetele vaimulikele ja toetada vaestehoolekannet. Katoliku piiskopid ja toomkapiitlid jäid esialgu tegutsema. Maale luterlikud ümberkorraldused ei tulnud niipea. Riia algatusel likvideeriti dominiiklaste
annaabi.ee 
