prügist. Ballastvee konventsioon Eesmärk rahvusvaheliste laevade ballastvee setete kontroll (BWM). Reostuseks on võõrliigid mis onn ballastvees, eesmärgiks on nende koguse viimine võimalikult väikseks ÜRO merõiguste konventsioon On raamkonvektsioon mis reguleerib mere kasutamist, merekeskkonnaga seotud tegevusi ning mere kaitset, osaleb 164 riiki, Eesti ühines 2005. Merega seotud konvektsioone on kolme rühma: 1, rühm mereohutusega seotud konvektsioonid, 2. Rühm merereostuse ennetamisega seotud konvektsioonid, 3. Rühm merekeskonna reostuse korral vastutust ja kahju hüvitamist reguleerivad konvektsioonid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon Sõlmiti 1992 New Yorgis.Hetkel 195 osalist. Ülesandeks on globaalse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emitteerimise vähendamiseks. Eesmärgiks on viia gaaside tootmine nii madalale et hoida ära inimsekkumine kliima muutustesse. Koosneb kahest lisast 1
nõudma. Tugev horisontaalne surve, sest kui nad reegleid ei järgi, siis ei saa riigid maailma mängida. Rahvusvaheline süsteem – jalgpall (ilma kohtunikuta) – kuid on olemas reeglid, kes neid ei tea, seda mängu ei võeta, sellega ei mängita. Mida artikkel 5 ütleb? Rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu. Riigid on kohustatud tegema seda, mida nad vajalikuks ja õigeks peavad. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD Lepingud/konvektsioonid; Rahvusvaheline tava. I § 102 RÕ reegel see, mis on aktsepteeritud rahvusvaheliselt riikide poolt: tava rahvusvaheline lepe tuleb üldistest põhimõtetest Rahvusvahelise õiguse tava tuleneb üldisest ja järjekindlast riigipraksisest, mida on järgitud riikide poolt, sp, et nad tunnetavad, et neil on legaalne kohustus seda teha. Kuidas tavad tekivad, mis tingimustel, mis nõuded? RAHVUSVAHELINE TAVA:
Stabiilne kahanev või kasvav populatsioon. Iga järgmine püramiidi tase on 10% eelmise biomassist. Püramiid algab taimest ehk tootja. Ökosüsteem on isereguleeruv, kui see muutub siis muutub populatsioonide arvukus. d) Ökolooglised globaalprobleemid, looduskaitse, keskkonnapoliitika, säästev areng. Inimkonna juurde kosv, toidupuuudu, üleharimine, metsade raie., happevihmad, kasvuhooneefekt. KONVEKTSIOONID LEHELT! 8. Inimene. Bioloogia II 3. kursus lk 64- 112 a) Inimese elundkondade iseloomustus Katteeelundkond- kaitseb keskkonnamõjudeest, so nahk juuksed küüned. Nahk on üks suurimaid elundeid. Termoregulatsioon. Tugielundkond- võimaldab liikuda, so lihased koos skeletiga. Seedelundkond- lagundab toitu. Suuõõs-söögitoru-magu-12sõrmik-peensool-jämesool. Hingamiselundond- varustab organismi hapinkuga. Gaasivahetus- hapink tuleb co2 läheb.
nõudma. Tugev horisontaalne surve, sest kui nad reegleid ei järgi, siis ei saa riigid maailma mängida. Rahvusvaheline süsteem jalgpall (ilma kohtunikuta) kuid on olemas reeglid, kes neid ei tea, seda mängu ei võeta, sellega ei mängita. Mida artikkel 5 ütleb? Rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu. Riigid on kohustatud tegema seda, mida nad vajalikuks ja õigeks peavad. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD Lepingud/konvektsioonid; Rahvusvaheline tava. I § 102 RÕ reegel see, mis on aktsepteeritud rahvusvaheliselt riikide poolt: tava rahvusvaheline lepe tuleb üldistest põhimõtetest Rahvusvahelise õiguse tava tuleneb üldisest ja järjekindlast riigipraksisest, mida on järgitud riikide poolt, sp, et nad tunnetavad, et neil on legaalne kohustus seda teha. Kuidas tavad tekivad, mis tingimustel, mis nõuded? RAHVUSVAHELINE TAVA:
tuhande aasta vältel. Ajaloos ei teata inimkeelt, mida mingi inimrühm oleks kasutanud igapäevase suhtlusvahendina ainult kirjalikus vormis. Ontogeneetiliselt e ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukohast - on selge, et rääkima hakatakse enne kui kirjutama. Keelelise sõnumi ja selle sisu suhe on keelesidus ning põhineb konventsioonil(on kokkuleppeline) Keelesidus konvektsionaalsus tähendan, et tavaliselt on eri keelte konvektsioonid erinevad. (igas keeles on erinevad kokkulepped) Suguluse, laenude või juhuse tõttu on keeltes palju kokkulangevusi. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Oma sõnumit keeleliselt kodeerides peab kõneleja arvestama suhtlussituatsiooni ning kuulaja eeldusi ja teadmisi. Tõlgendusprotsessi muudavad vastuvõtjale kergemaks tastateadmised kõneleja ja kõneaine kohta. Kuigi suhtlussituatsioon mõjutab mitmeti sõnumi kuju ja selle tõlgendust, on keele üks olulisi
annaabi.ee 
