Joe Adams Situatsiooniülesanne Joe Adams on autokeresid valmistavas tehases konveierliini tööliste brigadir. Töö on täpselt määratletud ja ei sõltu mitte inimestest, vaid konveierist. Kolm- neli korda aastas on ajutised tööseisakud või lühendatakse töönädalaid. Töö on füüsiliselt raske ja kuna see ei nõua erilisi kutseoskusi, pole töötajate haridustase eriti kõrge. Kolmandik töötajatest kuulub etnilistesse ja rassilistesse vähemusrühmadesse. Töö käiku ja kiirust kontrollitakse väga tihedalt inseneride ja juhtkonna poolt.
keskmine ameeriklane neid osta. Esimene mees kes suutis auto teha kättesaadavaks keskmise sissetulekuga inimesele oli Henry Ford. 17.Juunil 1903.a. asutati Ford Motor Company. Nende kõige edukamaks autoks sai 1908.a. välja antud Model T. Autode müük ja võidukäik Ford Model T Ford T edu aluseks on Henry Fordi poolt leiutatud üks suurimaid tööstuslikke revolutsioone - masstootmine. Selle idee sai ta Chicago tapamajast, kus loomakehad liikusid mööda konveierliini. https://www.youtube.com/watch?v=IXkxl8dSXb4 Autode müük ja võidukäik 1910 1940.a muutis autosid palju kuid nad ei näinud ikka veel välja nagu tänapäeva autod. Sellel ajastul olid Euroopas ja Baltimaades väga levinud Ameerika autod. 1910 - 1940 20 30 aastatel, kui inimesed hakkasid rikkamaks saama ja autode nõudlus kasvas muutusid tähtsaks autode kiirus ja stiilsus. 30 aastatel muutusid eriti populaarseks odavad väiksed pereautod. 1920 - 1930
seadmete kaitsmiseks elektrostaatiliste lahenduste eest. Seadmete kaitsmine aga ei välista muid elektrostaatikast tulenevaid ohte: süütamis-/plahvatusoht ja mõju inimestele. Tööprotsessid tuleks kohandada nii, et minimeerida selliste materjalide kokkupuutumine, mis omavahel genereerivad staatilist elektrit. Samuti saab hõõrdumisest tulenevat elektrilaengut vähendada, kui nende kahe materjali kiirust, omavahel kokkupuutel, vähendatakse. Näiteks vähendatakse konveierliini kiirust, mis transpordib purustatud materjali, või vedelikke liikumiskiirust torudes. Töötajate kaitse Juhul kui töötaja ei kanna spetsiaalseid juhtiva tallaga jalanõusid või pole muul moel maandatud, on hea võimalus, et päeva jooksul kehal (ja riietel) kasvab elektrostaatiline laeng. Laengu kasvatajaks võib olla näiteks sünteetiline materjal (nt vaipkate) või mõni tööprotsess. Elektrilisest lahendusest tuleneva riski minimeerimiseks saab teha järgmist:
B. Bensiin ei saa olla püsikulud, kuna tema hind kõigub pidevalt. C. Püsikulu ei sõltu toodangu mahust. D. Kui igas kuus on toodangu hulk muutumatu, võib materjal olla püsikulu. B 13. Mastaabisääst tuleneb A. muutuvkulude kokkuhoiust; B. püsikulude vähenemisest tooteühiku kohta; C. paremate töötajate kasutamisest; D. transpordikulude vähendamisest otstarbeka logistika kasutamise tõttu. A 14. Konveierliini juurutas esimesena A. Henry Ford; B. Adam Smith; C. W. Edwards Deming; D. Joakim Puhk. B 15. Piirkulu on A. kulu, mis lisandub täiendava koguse tootmisel B. kulud, mis ei sõltu toodangumahust C. impordiga tegeleva ettevõtte tollimaksudest tulenev kulu D. kulu, mille juures on kasum maksimaalne 2 Test 9, Tootmine ja tootlikkus
autoks sai 1908.a. välja antud Model T, millel oli 8 erinevat keretüüpi, kõik ehitatud samale alusvankrile. · Autol oli 4-silindriline 20 hobujõuline mootor, 2 käiguline käigukast ja suutis arendada kiirust ~70km/h. Kokku valmistati ja müüdi üle 16 miljoni Ford T. · Ford T edu aluseks on Henry Fordi poolt leiutatud üks 18 suurimaid tööstuslikke revolutsioone- masstootmine. Selle idee sai ta Chicago tapamajast, kus loomakehad liikusid mööda konveierliini. Sinnamaani ehitas ja valmistas iga auto üks töömees. Masstootmine tähendas, et iga töömees tegi oma operatsiooni. Sellise uuendusega vähenes auto tootmisaeg mitmelt kuult mõnele päevale ja auto hind langes kosmilistest summadest 500-700 dollarini mis oli tavalise töömehe mõne kuu palk. Sellega oli auto kättesaadav igale lihtinimesele ja auto kui transpordivahend sai alustada oma võidukäiku. · Henry Ford suri 1947 aastal ja sinnamaani olid suuremas osas
Kontrollimine Inimsuhete koolkond (Hawthorne eksperimendid 1920-1930) Koolkonna teekeks andis tõuke 1935.a USA´s vastu võetud Wagneri seadus, mille kohaselt ametiühingud said õiguse pidada läbirääkimisi tööandjatega palkade ja töötingimuste üle. Tööandajad hakkasid otsima võimalusi, kuidas saada hästi läbi ametiühinguga, töötajatega ning samaaegselt säilitada kasum. Teooria rajanes eksperimentidel inimestega (valguse muutmine tööruumis, sõprade asetamine ühe konveierliini taha, regulaarsed pausid jne). Hawthorne eksperimendid viis lõpule E.Mayo. E.Mayo – tulemuse määrab inimestesse suhtumine. Peale E.Mayo oli antud koolkonna üheks tuntumaks esindajaks M.P.Folett. M.P.Folett – juhid peaksid töötajaid kohtlema, kui emotsioonide, arusaamade, suhtumiste jne kogumit. Kui juht motiveerib töötajat ja tagab tema rahulolu, siis on ka tootlikus optimaalne. Määrav on meeskonnatöö ja enesekontrolli võimalus (töötaja
annaabi.ee 
