maareform ja põhiseadus J. Tõnisson parlamentarismi diagrammid, skeemid); allikmaterjalid sõjajärgse inimese protsesside 3. Demokraatliku aastatel ja vaikival mõistekaart; (illustratsioonid, eluviisi ning kirjeldamine, parlamentarismi aastad ajastul. kaardi analüüs, skeemid, väärtushinnanguid. analüüsimine 4. Vaikiv ajastu 2. Võrdleb Eesti kontuurkaardi diagrammid), 2. Mõistab seoseid ning hinnangu 5. Majandus Vabariigi arengut täitmine; temaatiline tänapäeva ja varem andmine; demokraatliku võrdlemine, analüüs, lisakirjandus; toimunu vahel. seoste leidmine; 6. Kultuur ja eluolu
1. Kõrbete tekkepõhjused õhumasside liikumise tagajärjel 2. Kõrbete levik eri mandritel kõrbe nimi,manner, riik. Seda saab teha atlasega. 3. Kõrbete tunnused.Mis on kõrb? Kõrbete kliima. Tunnused: Õhk on väga kuiv, taevas pilvitu, kuum temperatuur ning sademeid vähe. Mis on kõrb? : Kõrb on tühi maa, kus elustik on vaene, sest pole korralikult vett ega toitaineid. Kõrbete kliima : Kõrbeid jaotatakse eraldi veel kliima järgi: kuumakõrbed, poolkõrbed, rannikukõrbed. Kõrbetele on isloomulik suur kuivus. Kliimat iseloomustab aga kõigeparemini parasvöötme lähistroopiline ja troopiline kliimavööde 4. Maailma suurim kõrb, suurim oaas. Suurim kõrb on Sahara kõrb. Suurim oaas on paikneb Niiluse kallastel. 5. Kõrbete liigid. Mille järgi kõrbeid liigitatakse? Kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Kõrbeid liigitatakse kliima ja pinnakatte järgi. 6. Kõrbetaimed....
tantsud loonud. Tuhanded rahvarõivais tantsijad moodustavad üle väljaku värvikaid mustreid. Ent on ka kindlad traditsioonid. Kui laulupidu lõpeb alati Gustav Ernesaksa loodud ja rahvushümniga võrdväärsesse staatusse tõusnud „Mu isamaa on minu arm“ lauluga, siis tantsupidude lõppakordiks on alati meeleolukas „Tuljak“. Samuti on traditsiooniks kujunenud, et tantsijad moodustavad üheskoos tantsuplatsile Eestimaa kontuurkaardi. Võru folk Alates 1994. aastat kogunevad juulis Võrumaale kokku sajad tantsijad, pillimehed ja lauljad nii Eestist kui laiast maailmast ning pakuvad ainulaadse võimaluse osa saada erinevate maade rahvakunstist. Festival, see on: värvikirevad kontserdid ja simmanid, võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, õpitoad, suur tänavatants, õhtulaulud Tamula rannal, noorte rahvamuusikute kontserdid, öökino, kunsti- ja käsitöölaat
c)Suruti maha kommunistide mäss-enne d)kehtestati laialdased kodanikuvabadused-enne e)kehtestati autoritaarne diktatuur-pärast 5. Ülesanne-1929.aastal alanud ülemaailmne majanduskriis mõjutas otseselt Eesti Vabariigi sisepoliitilist arengt.Tõesta kahe näite varal selle väite paikapidavust. Talud sattusid raskustesse,mida võimendasid taludel olevad suured riiklikud eravõlad.Tuhandeid talusid ähvardas oksjonil mahamüümineSuurenes tööpuudus. 6. Kontuurkaardi ül ei ole vaja teha 7. Ülesanne-Vali Eesti sisepoliitilise arengus 1920-1939 kolm olulist sündmust.Dateeri aastaga ja põhjenda oma valikut. a)Sündmus-Asutav kogu võttis vastu I põhiseaduse Dateering-1920 Põhjendus-Eesti Vabariik sai endale Riigikogu b)Sündmus-II põhiseadus Dateering-1934 Põhjendus-ei tea c)Sündmus-Rahvakogu võttis vastu III põhiseaduse Dateering-1938 Põhjendus-ei tea 8
klassis) hiliskeskaegsete sündmustega kaasas käinud muutusi eurooplaste maailmapildis (renesanss ja humanism, suured maadeavastused, reformatsioon) ning on tuttavad üldiste poliitiliste oludega 17. sajandi lõpu 18. sajandi Euroopas (absolutism Prantsusmaal ja selle kehtestamise katsed Inglismaal, usukonfliktid, sõjalised konfliktid). Õpilased oskavad töötada õpiku ja töövihikuga, oskavad konspekteerida, on eelnevalt täitnud ja värvinud kontuurkaartide vihikust kontuurkaardi nr 2 ning omavad ülevaadet katoliikluse ja reformeeritud usuvoolude levikust Euroopas. Eesmärk: Õpilane saab ülevaate valgustusajastust, teab mis on valgustus ja millised on selle iseloomulikud tunnused, omab ettekujutust tähtsamatest valgustusfilosoofidest ja nende vaadetest (eelkõige nende vaateid ideaalse riikliku korralduse kohta), teab uut mõistete tähendust ning oskab neid õiges kontekstis kasutada. Uued mõisted:
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud