kaugust), mõõtmistulemus salvestatakse põhimuutujas DISTANCE. {valikuruuduke punkt M juurde } ┐ {valikuruuduke punkt K juurde } ┐ NB! Kui Käsureal on laiust vaid üks lisarida ülalpool, tuleb vastuseks vaid ∆X ja ∆Y Ja tegeliku kauguse mõõtmiseks tuleb kasutada kohe järgmisena käsku DISTANCE, mis kasutab käsu DIST tulemusi ja arvutab välja kauguse „ainult lugemiseks”: R= 25.5486 ≈ 25.55 mm. NB! Enne järgmist etappi – kontuurjoonte joonestamist – teha vahesalvestus käsuga QSAVE. Joonestada käsuga PLINE kujundi väliskontuurid, eelkõige on vaja muuta kasutatavaks kiht Kontuur ja alles siis alustada kontuurjoonte joonestamist käsuga PLINE: Liitjoone algpunltiks võtame punkti C: {punkt C } ┐ Valikureale vastuseks sisestame W ↵ (seadistame joonelaiuse) arvuti küsib joone alglaiust, vastame 2 ↵ Näide 4
Arvutigraafika I ÜLESANNE III Klamber Uued käsud: COLOR lk. 23 DONUT lk. 33 FILL lk. 38 EXPLODE lk. 35 LINEWEIGHT lk. 71 PEDIT lk. 51 PLINE lk. 39 Klambri eestvaade Joonetada klambri eestvaade. Kontuurjoonte laius 2 mm, telg- ja kriipsjooned joonestada vastavalt 0,5 ja 1 mm laiuste joontega Mõõtmeid pole vaja joonisele kanda, Selle töö tegemise võiks jagada järgmisteks osadeks: a) telgjoonte joonestamine; b) abijoonte joonestamine; Töö 3 Klamber 1 c) kontuurjoonte kandmine joonisele. kusjuues igal joonestamise astmel on tegemist eriomadustega joontega nii välimuse kui ka tähenduse järgi
nivelleerimiskäigu meetodil. Vajaduse korral võib magistraali suhtes rajada sihid mingi sobiva nurga all. 69. Pinnanivelleerimise plaani koostamine õpi edasi. korda üle kahju Plaan koostatakse mõõtkavas 1:500 horisontaalide lõikevahega 0,25m. Plaani koostamine algab koordinaatide võrgu konstrueerimisest. Seejärel kantakse plaanile maatüki piiripunktid 1,2,3,4 variantidena kas koordinaatide järgi või antakse punkti 2 koordinaadid, külje 2...3 direktsiooninurk, maatüki kontuurjoonte sisenurgad 2 ja 3 ning piirjoonte 2...3, 3...4, 2...1 ja 1...4 pikkused. Abrissi andmete põhjal kantakse plaanile situatsioon ja mõõdistusruudustik koos reljeefi struktuurijoonte ja kõikide mõõdistatud punktidega. Mõõdistusruudustik, struktuurijooned ja nende juurde kuuluvad kaldejooned kantakse plaanile õrnade pliiatsijoontega. Punktidele kirjutatakse juurde kõrgusarvud 0,01 m täpsusega. Seejärel tuleb kõrguspunktid intepoleerida. Kusjuures eeldatakse, et kahe kõrvuti paikneva
laserprinteriga, kuid keerukate ja kallite liikuvate optikaelementide puudumise tõttu on tema hind märgatavalt madalam laserprinteri omast. Laser- ja LED- printereid nimetatakse ka lehe(külg) printeriteks, kus lehepoogna sisu talletamiseks vajatakse üsna suuri mälumahtusid (vähemalt 1 MB). Uuemates nn. Windowsi GDI printerites kasutatakse selleks põhiarvuti enda mäluseadet. gasugune väljaprint rajaneb punktide tekitamisel paberile. Kui kirjamärk on määratletud kontuurjoonte või pilt (jooni) joonte algus-, lõpp- ka keskpunktide abil, siis tuleb need kujundid muuta punktideks. Seda protseduuri nimetatakse rastri tekitamsieks (rasterdamiseks). Printeri draiver on programm, mis tegelikult rasterdab prinditava lehekülje. Arvutipordilt saabub printerile info prinditava punkti asukohast ja värvusest. Seda meetodit nimetatakse ka tarkvaraliseks RIP-iks (rastriprotsessoriks). Programmiline rasterdamine on seda kiirem, mida suurem on personaalarvuti jõudlus ja tema
6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid. Igasuguse printeri kõige tähtsamate omaduste hulka kuulub erisuguste kirjade printimise võimalus. Seejuures tuleb vahet teha ekraani- ja printerikirjade vahel. Viimased asuvad printeri mälus ja neid kasutatakse teksti väljastamisel. Ekraanikirjad paiknevad arvuti mälus ja neid kujutatakse kuvaril. Kirjad võivad erineda ka selle poolest, et nad võivad olla kas rasterkirjad (nagu elektronkiiretoru ekraanil) või vektorkirjad, mis rajanevad kontuurjoonte tehnoloogial ja mida kasutatakse paljudes uuemates printerites. Printeri mudelist sõltuvalt sisaldab tema sisemine püsimälu (ROM) rea kirjaliike (fonte). Muidugi võib nende arvu arvutist laadimise (saatmise) teel tunduvalt suurendada, kuid töö sisemiste (residentsete) fontidega on tunduvalt kiirem ja mugavam. Nõelmaatriksprinterite puhul opereeritakse tavaliselt kirjatüüpide (typeface) või kirjatüüpide pere (typeface family)
annaabi.ee 
