rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamine ja renoveerimise toetamine. Tegevuse aluseks on Eesti Kultuurkapitali seadus. 3. Nimetage Kultuurkapitali sihtkapitalid. 8: kirjandus, helikunst, kujutav ja rakenduskunst, arhitektuur, valdkondadevahelised projektid, näitekunst, audiovisuaalne kunst, rahvakultuur, kehakultuur ja sport. 3.1. Nimetage sihtasutusena tegutsevad etendusasutused (teatrid ja kontsertorganisatsioonid). SA Ugala, SA Eesti Draamateater, SA Vanemuine, SA Pärnu teater Endla, SA Vene Teater, SA Eesti Kontsert, SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, SA Eesti Filarmoonia Kammerkoor, SA Nuku, SA Rakvere 4. Kui pikk on Kultuurkapitali nõukogu ja sihtkapitalide volituste tähtaeg ning kes kinnitab Kultuurkapitali nõukogu koosseisu? KK: on 11 liiget nõukogus, volituste tähtaeg on 2 aastat, nõukogu kooseisu kinnitab Vabariigi Valitsus
See kulmineerus 1980. aastate lõpul, mil Eestimaal tekkis lootus taas iseseisvaks saada. "Laulev revolutsioon" oli ilmselt ainulaadne nähtus maailmas, kus rahvas avaldas oma meelsust lauluväljakul, lauldes, mitte relvi täristades. Olgu siinkohal lisatud, et läbi raskete aegade, 1940.-ndatest kuni 1980. aastate lõpuni oli omamoodi rahvajuhiks just koorijuht (ja helilooja) Gustav Ernesaks (1908-1993). Muusikaseltsidest said teatrid ja kontsertorganisatsioonid Tähtsad eesti muusikakultuuri arengus on XIX sajandi teisel poolel loodud muusikaseltsid. Neist kaks, Estonia Tallinnas ja Vanemuine Tartus (mõlemad asutatud 1865), saavad olulisteks nii kutseliste teatritena kui ka kontsertorganisatsioonidena. Mõlemas seltsis hakkas üsna kiiresti arenema ka muusikateater. Vanemuise teatri- ja kontserdimaja valmis 1906, hävis 1944 Tartu pommitamisel. 1967 avati samal kohal uus teatrihoone, mõni aasta hiljem ka kontserdisaal, mis renoveeriti 1998
· Keskseks teemaks olid üksikisiku tunded, mille edasiandmiseks sobisid hästi väikevormid (laulud, klaveripalad). · Areneb välja uus ¾anr: sümfooniline poeem (1-osaline programmiline sümf. teos). Eelistati programmilist muusikat, tekib tsüklilisus. · Artistidelt oodati virtuoossust, pillid omandasid tänapäevase ehituse. · Kunst väljus kiriku rüpest. Kontsert muutub ,,kättesaadavamaks" tekkisid esimesed kontsertorganisatsioonid. Palju oli rändavaid muusikuid, mis soodustas muusika levikut. · Arenesid välja rahvuslikud koolkonnad. · Muuhulgas taaselustati J.S. Bachi ja G.F. Händeli loomingut. Franz Schubert (1797-1828) Austria · Peetakse esimeseks romantikuks. · Elas peamiselt Viinis. · Kirjutas arvukalt klaverisonaate, oopereid (laulumänge), 10 sümfooniat; tuntud soololaulude tsüklid "Ilus möldrineiu","Talvine teekond","Luigelaul". Tema laulude saated on kunstiliselt iseseisvad.
saj. keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus enam seotud kirikuga, vaid inimese isiklike usuliste kogemustega. Valgustajad pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduse arengu eest, rääkisid inimese loomupärastest õigustest. 18 saj. hakkasid heliloojad suhtlema laia ja anonüümse publikuga tekkisid kontsertorganisatsioonid. Eelistati vastandiks barokile (keerukalt kaunistatud meloodia, pingestatud harmoonia)lihtsate ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust. Tekkisid uued zanrid, esimene periood kus pööratakse tähelepanu inst. muusikale- sümfoonia. Sonaat-kahe põhihelistiku ning neile vastavate erinevas karakteris teemade vastandamine on klassikalise sonaadivormi alus. Sonaadivorm allegro vorm koosneb 3 lõigust:
annaabi.ee 
