sõnad. Ameerika laulukirjutajatele isegi ei öeldud millest need laulud eesti keeles räägivad ehk said nad täiesti nullist uued sõnad mõelda ja laulule uue mõtte anda. Ingliskeelsete sõnade autoriteks on maailma tipptasemel laulukirjutajad USA-st: Pamela Phillips Oland, Alan Roy Scott, Liz Vidal, Philip Cody, Harold Payne, Allan Dennis Rich. Kogu see projekt kestis 2 aastat ja sellesse oli kokku kaasatud ligi 100 inimest. Meie saime seda tulemust kogeda Nordea kontserdimajas kontserdina, mis ühtlasi oli Eesti Autorite Ühingu 25 aastapäeva auks pühendatud. Kõiki neid 18 laulu esitasid erinevad Eesti tuntud muusikud: Maarja-Liis Ilus, Uku Suviste, Sofia Rubina, Karl-Erik Taukar, Susanna Aleksandra, Koit Toome, Elina Hokkanen, Kaire Vilgats, Ott Lepland, Laura Põldvere. Taustaks mängis neile Lutz Krajenski koos oma kollektiiviga Lutz Krajenski Big Bandiga. Kõik nad on väga tuntud ja suurepärased Eesti muusikud, kes said selle ülesandega suurepäraselt hakkama
Maarja vespri vaimulikd kontsertaariad soolohäältele ja basso continuo'le. Neis ooperlikult tundelistes lauludes kasutab Monteverdi rikkalikult helisümboolikat, võtet, mis iseloomustab kogu barokiajastu kompositsioonilaadi. Sellised konsertaariad olid mõeldud pigem kammerlikuks esituseks, aga tundeline soolostiil tuli aegamööda ka jumnalateenistuse muusikasse. Näiteks avaldas Monteverdi oma kuulsaima kaebeaaria ,,Lasciate mi morie" elu lõpul ka uue ladinakeelse tekstiga vaimuliku kontserdina. Monteverdi eristas oma kirikumuusikas kahte stiili vana polüfoonilist, uut tundelist ja kontsertlikku. Itaalia Kirikumuusikas eksisteerivad need kõrvuti barokiajastu lõpuni. Katoliku muusika kõige toretsevamat laadi võis kohata Roomas, Bolognas, Viinis ja Salzburgis. Pidulikematel puhkudel kasutati missamuusikas hiigelsuuri kontserkoosseise. Hilisbaroki ajal sai ooperi mõju missamuusikale ja kontsermotetile järjest nähtavamaks.
IV Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu V Agnus dei - Jumala tall Missa viiendas osas loetakse "Meie Isa palve" (Pater noster) Missa - tsükliline kooriteos Hiljem kujunes välja ka iseseisev muusikaline missa kui tsükliline kooriteos: · mida esitatakse a´cappella või instrumentaalsaatega · võib sisaldada ka soolo- ja ansamblisolisti · tekst on enamasti ladinakeelne · 5 põhiosa on ordinaariumiga samad · uuemal ajal esitatakse muusikalisi missasid eraldi kontserdina Keskaegsed muusikalise missa kirjutajad olid: Dufai, Desprez, Palestrina. Hilisemad missameistrid on ka J.S.Bach, Mozart, Beethoven, Schubert, Liszt jne. Reekviem Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel
Kasutada võib IT vahendeid omaloomingulise muusika paremaks mõistmiseks, täienduseks, kuid võib kasutada ka iseseisvana erinevaid kunstiteoseid, käsitööd, muid kunstiliike, mis omavahel loovtöö ideed toetavad. Kaasatud: muusika, kunst, kirjandus, ajalugu, käsitöö, IKT vahendid. 55 ,, Mida tähendab muusika mulle" Teemat saab esitleda kontserdina omaloomingulisest muusikast lähtuvalt, samuti ettekandena, kasutades lisaks erinevaid näiteid valitud muusikast, PowerPoint esitlust, omaloominguliste muusikaliste põimingutena kontsert - luule või muinasjutt. Kaasatud: kirjandus, IT, kunst. ,,Muusikaline kujundus" Muusikaline kujundus sobib illustreerimaks mõnd kirjandusteost, omaloomingulist videofilmi, muinasjuttu vm. Muusikaliselt võib illustreerida instrumentide või vokaali saatel
toimus. Tähelepanu on juhitud (samuti nimesid nimetamata) vaid orkestri ebatüüpilisele koosseisule (akordion, kitarr, elektriorel) ja keskpärastele solistidele. Hoolimata kriitiku negatiivsest suhtumisest (esinejaid ei peeta isegi tutvustamise vääriliseks) on siiski mainitud, et saal oli täis ja publik esinejatega rahul. Kuigi meie käsutuses pole rohkem andmeid nii väikese ansambli kontserdist, oli see ettevõtmine ilmselt siiski kontserdina reklaamitud ja vastavas vormis ka teostatud, muidu poleks tuntud kriitikul olnud põhjust ajalehes sellest juttu teha. 254 “Jazz-kontsert”. Uus Eesti 1936, 25.11. i. 255 Uudisleht 1934, 13.01. 256 Rahva Hääl 1940, 30.08. 257 Oma Maa 1937, 20.09. 258 Suur tänu Reelike Tükile, kes minu tähelepanu nendele juhtis. 259 “Jazz-konzert”. Revalsche Zeitung 1937, 21.10. 112
annaabi.ee 
