Harf ja harf-kitarr kõlasid koos suurepäraselt. Publik oli kogu kontserdi vältel keskendunud ja kuulas kõike mida Jason rääkis ja mängis. Konserdile minnes oli endal pisike ettekujutus sellest muusikast olemas kuid seda lives kuulates osutus see ettekujutletust veel palju paremaks. Kontsert oli väga huvitav ning erines samalaadsetest kitarrikontsertitest väga. Kuid just see erinevus tegiti selle kontserdielamuse nauditavaks ja meeldejäävaks. Andreas Kahk 9.a 6.12.2009
Arvustus 16. Oktoobri reede õhtul toimus Pärnu kuursaali kõrval asuvas Beach Clubis kümnendat korda Pärnumaa noorte DJde finaalvõistlus "DJ Fest 09", mida ilmestas oma kohalolekuga ka kuulus beatbox'i artist Dub FX. Dub FX´i näol on tegemist artistiga, kes tuuritab mööda Euroopat ja annab live esinemisi, jättes kõrvale kõik muusikalised instrumendid ja kasutades vaid enda häälelisi oskusi ning selle suurejoonelisuses veendusin ma alles kontserdi kestel. Dub FX ei tee koostööd suurte plaadifirmadega ning tal ei ole produtsenti. Ta eelistab vaba ning loomingulist lähenemist, töötades koos oma naisega. Dub FX´I muusikas on nii meloodiat kui rütmi, põimitud on lüüriline viis ja tantsuline stiil. Peamisteks stiilideks on tema esituses hip hop, reggae ja drum and bass ning ühe mehena suudab ta luua muusikat, mida pillidel mängiks justkui terve ansambel. Rääkides tema esitusest, siis see oli üll...
Mulle meeldiski see kõige rohkem, et Randvere oma emotsioone publikule nii silmnähtavalt edastas, mitte ei mänginud tuimalt oma osa ära. Johan Randvere on Eestis üks paljulubavamaid pianiste, kes on esinenud Eestis, Itaalias, Valgevenes, Soomes ja Hollandis. Ta on osalenud edukalt mitmetel rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel. Sellel kontserdil musitseeris koos Randverega tuubamängija Madis Vilgats. Arvan, et paljud õpilased said positiivse kontserdielamuse, kaasaarvatud mina ise. Saime avardada oma silmaringi muusikavaldkonnas teades, et igapäevases keskkonnas, kus me elame, ei pea olema ainult üks ja ainus muusikastiil, mida kuulata saab. Ma ei usu, et õpilased selle kontserdi käigus midagi negatiivset omandasid, pigem oli kõik meeldiv ja kaasahaarav. Soovitan kindlasti kõigil sellisele kontserdile minna, kes on siiani sellisest kogemusest ilma jäänud.
rohkem. Lugudest meeldis mulle kõige rohkem ,,Nothing Else Matters", mis on ka üks mu lemmiklauludest. Metallica andis Tallinnas kontserdi suurejoonelise maailmaturnee "World Magnetic Tour" raames. Esmakordselt Eestis andis bänd võimsa sisekontserdi, samuti sai esimest korda Eestis näha 360° produktsiooni, kus lava oli paigutatud Saku Suurhalli saali keskele. Uudse lavalahendusega oli bändi kontakt publikuga parem, garanteeris vahetu kontserdielamuse ning hea nähtavuse lavale igast saali osast. Arvan, et kõigile vaatajaile andis 360° lava hoopis uutmoodi elamuse, samuti mahub lava vahetusse lähedusse tunduvalt enam inimesi.
Hämmastav hullus Viljandi aidas Käisin Kadri Voorand Trio kontsertil ,,Sina ja mina", mis leidis aset 4. jaanuaril Viljandi Pärimusmuusika aidas. Ansambel, koosseisus Virgo Sillamaa kitarril, Taavo Remmel kontrabassil ja Kadri Voorand häälepaeltel, esitas muusikute koostööl heliteosteks saanud erisugust eesti luulet. Omavahelist klappi selgitasid nad just eesti luule armastamise ja reeglite eiramise sooviga. Kadri Voorand on õppinud dzässlaulu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias. Improviseerinud on Voorand terve oma elu, juba noorena rahvamuusikaansamblis oli tema ülesandeks viiulil mängides meloodia esitamise asemel improviseerida. Koos Jussi Kannaste, Mihkel Mälgandi, Eno Kollomi ja Jürmo Eesperega andis Voorand 2009. aastal välja enda loodud lugudest koosneva CD-plaadi ,,Tunde kaja". Virgo Sillamaa on õppinud G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis, hiljem täiend...
„Seek and Destroy“. Thrash-metali maailma superstaaride show'le lisasid vürtsi laserid, meeletu valgusmäng ja pürotehnika, mis mulle isiklikult meeldisid selle kontserdi juures kõige rohkem. Lugudest meeldis mulle kõige rohkem „Nothing Else Matters“, mis on ka üks mu lemmiklauludest. Metallica andis Tallinnas kontserdi suurejoonelise maailmaturnee "World Magnetic Tour" raames. Uudse lavalahendusega oli bändi kontakt publikuga parem, garanteeris vahetu kontserdielamuse ning lisaks ka hea nähtavuse igas saali osas olevale kuulajale. Arvan, et kõigile vaatajaile andis 360° lava hoopis uutmoodi elamuse. Minule isiklikult kontsert väga meeldis ja sealt sai vägagi laheda elamuse. Kahju on kõigist, kes tulla ei saanud, kuigi oleks seda soovinud. Samas arvan ka, et iga inimene, kellele muusika meeldib oleks ennast seal hästi tundnud. Alati ei peagi olema selle kindla žandri või bändi austaja vaid piisab ka tavalisest muusika armastusest
rohkem ja kui laulu keskel Toto palus publikut kaasa laulma nana siis kõik seda ka tegid. Terve saal laulis seda korraga, kui ka saali osade kaupa. See lugu oli kõigil peas ning minu meelest oli see väga võimas, kuigi ka teistel lugudel polnud viga. Mõne asja juures saab aga kontserti kritiseerida. Näiteks oli kohal olnud tõlk täielik ebaõnnestumine. Mulle tundus, et tõonäoliselt võis ta olla isegi joobes. Teiseks viisid fännid iga laulu järel talle lilli. See viis mu kontserdielamuse päris alla, sest iga laulu vahel pidi 5 minutit ootama, kuna kõik askeldamised tehtud. Ühesõnaga turvateenistus oleks pidanud olema parem. Tõenäoliselt oli tegemist venelastega, kellel on selline asi kombeks ja kes ei tea tegelikke reegleid. Üleüldse oli palju kuulda vene keelt ja sellest tegin järelduse, et suurem enamus olid mingil põhjusel venelased. Kindlasti saab nuriseda ka helikvaliteedi üle. Heli jäi kuidagi vaikseks ja ebatasaseks ning võimu oli vähe
Mina käisin 16. septembril kell 19.00 Estonia kontserdisaalis kuulamas sarja ,,Meistriklass" esimest kontserti pealkirjaga ,,Pathetique". ,,Meistriklass" on kontserdisari, mis toob kuulajateni muusikaklassika meistriteosed parimas esituses ning seal on kokku 5 kontserti. ,,Pathetique" on Pjotr Tsaikovski, vene klassikalise sümfoonia rajaja, VI sümfoonia ning tähendab eesti keeles pateetilisust ehk ülipidulikkust. Pärast selle teose esiettekannet paar päeva enne oma surma ütles ta: "Olen selle sümfoonia üle uhkem kui ükskõik millise teise oma teose üle." Lisaks orkestrimuusikaklassikaks saanud sümfooniatele on Tsaikovski loonud ka teatri-, kammer- ja vokaalmuusikat. Kontserdil mängis ERSO ehk Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigendiks oli Nikolai Aleksejev. Nikolai Aleksejev, Peterburi uue dirigeerimiskoolkonna üks silmapaistvam esindaja ja ERSO peadirigent aastail 20012010, pühendas kontserdi kahele 2010. aastal meie hulgast lahk...
ja kõik need asjad. No, kurjuse, ma ei oska muudmoodi öelda. Halba ei tohi olla, peame selle vastu iga päev võitlema. Väikluse ja ahnuse vastu, mis meid ükskord hukutab. Kunagi tuleb see päev, maailma lõpp, ja meid hukutab ahnus. Näete, kõik võitlevad selle vastu. No, nad räägivad ületarbimisest, kuid see pole midagi muud kui ahnus." Minu arust on lisaks siirusele ja lauluhäälele tal ka head mõtted. Olen õnnelik, et sain jälle ühe hea kontserdielamuse poolest rikkamaks. Kuigi mulle meeldis siiski varem nähtud kirkukontsert rohkem, ( kõla pärast ) lähen ma kindlasti veel Jazzi Zahharovi kontserdile ning soovitan soojalt seda ka teistele.
lööda" ning ,,Elame veel". Kõige enam paistis oma esitusega silma vanameister Riho Sibul, kes suutis väga edukalt anda edasi Alenderi mõttemaailma, pannes sedasi ka kuulajad Alendrit ennast paremini mõistma. See, kuidas Sibul istus laval, kitarr käes, lava õrnalt valgustatud, muutis minu arvates Alenderi kuulajatele veelgi rohkem südamelähedaseks. Ma usun, et Riho Sibula kaasamine sellesse projekti oli suurepärane mõte, sest ta tundis isiklikult Alenderit ning suutis tänu sellele kontserdielamuse muuta veelgi erilisemaks. ,,Oma saar", ,,Kevade", ,, Üks väike rõõm" need kolm pala esitas Riho Sibul. Minu arvates sobisid need palad ideaalselt Riho Sibula enda isiksuse ning häälega. Sandra Nurmsalu taaselustas neli laulu: ,,Kui kaua veel", ,,Kui mind enam ei ole", ,,Sügiselaul", ,,Hüvasti kollane koer". Nurmsalu on Eesti silmapaistev noor laulja ja viiuldaja. Kontsertil ei esinenud ta küll kahjuks viiuliga, aga kõikide rõõmuks sai imetleda tema lauluhäält
Kontserti kuuldes tundus nagu trompetid ja tromboon peaks omavahel kahekõnet. Muusika oli natukene salapärane.Tuuba lisas vürtsi juurde. Teos väljendab romantilist tunnet. Kõla on väga puhas. Kokkuvõte Üleüldiselt jäin ma kontserdiga rahule, kuigi ootasin midagi vägevamat. Kontserdi lemmikosaks sai Johann Sebastian Bach Aaria & koraal kantaadist nr 147. See meeldis mulle kõige enam kõla pärast- nii puhas ja romantiline. Kogu kontserdielamuse jooksul avaldas see mulle kõige enam muljet. Ka üldarvamusena leian ma, et Johann Sebastian Bachi teos oli palju kaasahaaravam ja parem Gabriel Faure teos. ,,Pavaan op 50''. Kiskus mõtet kaasa, kuulates seda tekkisid mulle huvitavad kujutluspildid mis olid tingitud väga hästi emotsioone avaldavatest helidest. Mitte nii positiivse mulje jätnud teos ,, Kavatiin `` ei meeldinud mulle peamiselt oma kriiskavate helide poolest, kuid võib-olla ma lihtsalt ei oska head muusikat hinnata.
ekspompti,4 ballaadi, 3 klaverisonaati, 4 skertsot, 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile,sonaadi tsellole ja klaverile ning 17 laulu. Kokkuvõte Kontserdiga jäin ma väga rahule, eelmise kontserdi kõrval oli see kontsert palju parem. Kontserdi lemmikosaks sai Tanel Joametsa esitatud Polonees f-moll op 71 nr 3. See meeldis mulle kõige enam kõla pärast- teistest erinev. Kogu kontserdielamuse jooksul avaldas see mulle kõige enam muljet. Internetist Fryderuk Chopini kohta lugedes, sain ma väga palju uut ja huvitavat teada. Postiivne on ka see, et kui ma muidu kuulan hoopis teistsugust muusikat, siis väike vaheldus oli väga hea. Esitajatega jäin ma samuti väga rahule, kõik esitasid oma teoseid väga hästi ning selletõttu oli ka kontserdi elamus parem. Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Fr%C3%A9d%C3%A9ric_Chopin · www.ema.edu.ee
annaabi.ee 
