on põhjalikumad uurimused. Mõningase ülevaate voolust saab, kui koondada kättesaadavaid infokillukesi, mida alljärgnevalt ka teha üritan. Maastikukunsti peetakse tihti kontseptsuaalkunsti üheks osaks, mis kujutab endast nii- öelda ideekunsti, kus erinevalt näiteks esteetilistele väärtustele rõhuvast formalismist on põhirõhk teose tähendusel ja selle reaalne teostamine on teisejärguline suur osa töid jääbki nii-öelda vaid paberile, mis pole siiski maastikukunstile omane. Kontseptuaalkunsti "hiilgeaeg" langeb enam-vähem kokku maastikukunsti omaga. Üheks paralleeliks võib pidada seda, et mõlemad kunstivormid kasutavad tihtipeale lihtsaid, odavaid ja kättesaadavaid materjale. Kontseptuaalkunsti puhul on see mitmetele kunstnikele oluline selle pärast, et nende teosed poleks kõlblikud muuseumieksponaatidena. (Wikipedia, Land art). Maastikukunsti teisteks lähteallikateks peatakse kunstistiilidest de stijli, kubismi ja minimalismi. (Wikipedia, Land art):
Näitusesaalidesse hakkasid ilmuma lumi ja jää, mille aeglast sulamist fikseeriti ja dokumenteeriti, samuti taimed, mille kasvamist käsitleti kunstina. Kriitik J. Burnham võttis selised nähtused kokku mõttega, et skulptuuris toimub üleminek materjali vormimise juurest energia ja informatsiooni organiseerimisele. Nõnda oli kunstiteos kui meeleline objekt peaaegu või täiesti likvideeritud, kuid kirjeldustes fikseeritud idee elas edasi. Sellega kuulub osa nähtusi juba ideekunsti ehk kontseptuaalkunsti piiridesse. 9.Feministlik kunst Eve Kask, graafik: Naiskunst on naiste tehtud kunst. Mis puutub feministlikku kunsti, siis mulle tundub, et siin on juures sotsiaalne varjund. Feministlik kunst võib seega olla tehtud ka meeste poolt. Linnar Priimägi, esteet: Naiskunsti pole olemas. Naiskunst pole mitte kunstinähtus, vaid naiste kunstiteooria. Naiskunsti võivad teha ka mehed, sest kunst, sealhulgas ka naiskunst ei sõltu soost.
Näitusesaalidesse hakkasid ilmuma lumi ja jää, mille aeglast sulamist fikseeriti ja dokumenteeriti, samuti taimed, mille kasvamist käsitleti kunstina. Kriitik J. Burnham võttis selised nähtused kokku mõttega, et skulptuuris toimub üleminek materjali vormimise juurest energia ja informatsiooni organiseerimisele. Nõnda oli kunstiteos kui meeleline objekt peaaegu või täiesti likvideeritud, kuid kirjeldustes fikseeritud idee elas edasi. Sellega kuulub osa nähtusi juba ideekunsti ehk kontseptuaalkunsti piiridesse. KONTSEPTUALISM (ideekunst) Kontseptualism on 1965. aastal New Yorgis tekkinud kunstivool. Edward Kienholzi arvates on see maali kadumine kontseptsiooni nimel. Kontseptsiooni saab määratleda ,,kunsti taandumisena puhasteks ideedeks, millesse ei sekku enam mitte mingi ,,kunstiline" stiil" (Robert Atkins). Popkunstis, eriti minimalismis ja postminimalismis olid kunstniku kavatsus ja selle meeleline teostus üha enam eraldunud ning kunstniku kui
Näitusesaalidesse hakkasid ilmuma lumi ja jää, mille aeglast sulamist fikseeriti ja dokumenteeriti, samuti taimed, mille kasvamist käsitleti kunstina. Kriitik J. Burnham võttis selised nähtused kokku mõttega, et skulptuuris toimub üleminek materjali vormimise juurest energia ja informatsiooni organiseerimisele. Nõnda oli kunstiteos kui meeleline objekt peaaegu või täiesti likvideeritud, kuid kirjeldustes fikseeritud idee elas edasi. Sellega kuulub osa nähtusi juba ideekunsti ehk kontseptuaalkunsti piiridesse. KONTSEPTUALISM (ideekunst) Kontseptualism on 1965. aastal New Yorgis tekkinud kunstivool. Edward Kienholzi arvates on see maali kadumine kontseptsiooni nimel. Kontseptsiooni saab määratleda ,,kunsti taandumisena puhasteks ideedeks, millesse ei sekku enam mitte mingi ,,kunstiline" stiil" (Robert Atkins). Popkunstis, eriti minimalismis ja postminimalismis olid kunstniku kavatsus ja selle meeleline teostus üha enam eraldunud ning kunstniku kui teostaja roll vähenenud,