Metafüüsika on uurimus sellest, mis on, või mida tähendab mingi asja jaoks olemas olla; mis on oleva asja olemise tingimused, eeldused, põhjused, osad, faasid, aktualiseerimise võimalused, võimalikkuse tingimused, potentsiaalid, jne. Vaadelda võib üksikuid olevaid asju (substantsiteooria), kõiki olevaid asju kokku (kosmoseteooria), või siis olemist ennast kui printsiipi, mida ei taandata substantside või kosmose olemisele. Heideggeri arvates on senine filosoofia kontsenreerinud end vaid asjade olemusele (Mis see on?). On püüeldud maailma ja inimese olemust mõista ja määratleda. Asjaolu, et olemasolu on olemas, seda on võetud endastmõistetavana. Heidegger aga tõstatab just siin probleemi. Heideggeri arvates seisneb filosoofia põhiprobleem oleva olemasolus. Heideggeri eesmärgiks on jõuda aluste aluseni. Tema põhihoiakut võib nimetada fundamentalistlikuks. Kõige algupärasem on tema jaoks olemise küsimus, sest see
Ma tean millegi olemasolu, ilma et ma teaksin, mis on selle olemus. Näiteks võin ma pimedas toas aimata, et keegi on toas, ilma teadmata, kes see on. Nii on mõtekas asjade olemasolu (eksistentsi) ja nende olemuse (essentsi) vahel teha vahet. Olemus ja olemasolu, essents ja eksistents ei ole niisiis identsed. Mingi asja essents sisaldab selle asja olulised tunnused, samal ajal kui eksistents tähistab vaid selle asja olemasolu. Heideggeri arvates on senine filosoofia kontsenreerinud end vaid asjade olemusele (Mis see on?). On püüeldud maailma ja inimese olemust mõista ja määratleda. Asjaolu, et olemasolu on olemas, seda on võetud endastmõistetavana. Heidegger aga tõstatab just siin probleemi. Heideggeri arvates seisneb filosoofia põhiprobleem oleva olemasolus. 5 Niisiis ei ole fenomenoloogia ülesandeks Heideggeri meelest mitte tõstatada küsimust asjade olemuse kohta (Husserli olemuse nägemus, Schau), vaid see peab esitama küsimuse oleva olemasolu kohta
inimeseksolemise kõrvaldamatust traagikast. Eksistentsialism on üks markantsemaid irratsionalismi vorme. Siin on öeldud otsustav ei ratsionalistlikule filosoofiale. Küsimusele, kes ja milline inimene on, vastab inimene ise. See autonoomne vabadus eelneb igasugusele mõistuspärasele kaalutlusele. Inimene elab mõistuseeelsest ja mõistuseülesest vabadusest. Heideggeri arvates on senine filosoofia kontsenreerinud end vaid asjade olemusele (Mis see on?). On püüeldud maailma ja inimese olemust mõista ja määratleda. Asjaolu, et olemasolu on olemas, seda on võetud endastmõistetavana. Heidegger aga tõstatab just siin probleemi. Heideggeri arvates seisneb filosoofia põhiprobleem oleva olemasolus. Seejuures teravdab ta just inimese olemasolu küsimust. Mida tähendab inimlik olemine? Inimene erineb mitteinimlikust olemisest just sellega, et talle on ta olemasolu vähem või rohkem avatud.
Ma tean millegi olemasolu, ilma et ma teaksin, mis on selle olemus. Näiteks võin ma märgata pimedas keldris midagi liigutamas, aga kes see on, seda ma ei tea. Nii on mõttekas asjade olemasolu (eksistentsi) ja nende olemuse (essentsi) vahel teha vahet. Olemus ja olemasolu, essents ja eksistents ei ole niisiis identsed. Mingi asja essents sisaldab selle asja olulised tunnused, samal ajal kui eksistents tähistab vaid selle asja olemasolu. Heideggeri arvates on senine filosoofia kontsenreerinud end vaid asjade olemusele (Mis see on?). On püüeldud maailma ja inimese olemust mõista ja määratleda. Asjaolu, et olemasolu on olemas, seda on võetud endastmõistetavana. Heidegger aga tõstatab just siin probleemi. Heideggeri arvates seisneb filosoofia põhiprobleem oleva olemasolus. Niisiis ei ole fenomenoloogia ülesandeks Heideggeri meelest mitte tõstatada küsimust asjade olemuse kohta (Husserli olemuse nägemus, Schau), vaid see peab esitama küsimuse oleva olemasolu kohta
-) Vastupidine on samuti võimalik. Ma tean millegi olemasolu, ilma et ma teaksin, mis on selle olemus. -) Nii on mõttekas asjade olemasolu (eksistentsi) ja nende olemuse (essentsi) vahel teha vahet. -) Olemus ja olemasolu, essents ja eksistents ei ole niisiis identsed. -) Mingi asja essents sisaldab selle asja olulised tunnused, samal ajal kui eksistents tähistab vaid selle asja olemasolu. * Heideggeri arvates on senine filosoofia kontsenreerinud end vaid asjade olemusele (Mis see on?). On püüeldud maailma ja inimese olemust mõista ja määratleda. -) Asjaolu, et olemasolu on olemas, seda on võetud endastmõistetavana. Heidegger aga tõstatab just siin probleemi. Heideggeri arvates seisneb filosoofia põhiprobleem oleva olemasolus. -) Niisiis ei ole fenomenoloogia ülesandeks Heideggeri meelest mitte tõstatada küsimust asjade olemuse kohta (Husserli olemuse nägemus, Schau), vaid see peab esitama küsimuse oleva olemasolu kohta
annaabi.ee 
