Alustades aktiivsematest ja lõpetades nii-öelda tavalisetest inimestest. Mida rohkem terrorit, seda tõhusam. Inimesed, kes olid olid oma riiki ja rahvast paremas usus teeninud, muutusid ühtäkki selle riigi ja rahva vaenlaseks. Teod, mida tegid iseseisva riigi juhid riigi tugevdamiseks nimetati NSV Liidu ja revolutsioonilise liikumise vastu suunatud kuritegudeks. Sellele järgnes süüdistus osalemine ,,aktiivses võitluses revolutsiooniliikumise vastu kontrrevolutsioonilises valitsuses" . A-R. Tamm on väitnud oma raamatus, et: ,, Esimese Nõukogude okupatsooni kestel arreteeriti kokku umbes 8000 inimest, kellest vähemalt 1950 hukati Eestis. Vahistanute hulga kasvades suurenes piinamise tagajärjel surnute arv ,, . Tuli ka järgmine okupatsioon mis oli veelgi rohkemate ohvritega. Teise nõukogude okupatsiooni käigus saadeti erihinnangutel sunnitöö- ja vangilaagritesse aastatel 1944-1953 ligikaudu 25 000-30 000 inimest, kellest umbes
" Küüditamine täitis oma eesmärki- 1951. aastaks olid talud praktiliselt likvideeritud28. ,,27. detsembril 1929 selgitas Stalin marksistidest üliõpilastele, et on aeg asuda ,,likvideerima kulakuid kui klassi". /.../ Stalini õhutusel koostas Molotovi juhtimisel tegutsev komisjon 30. jaanuaril 1930 kõikehõlmava määruse koos juhistega selle elluviimiseks. Esimese kategooria kulakud, kes olid süüdi ,,kontrrevolutsioonilises tegevuses", tuli pikemalt mõtlemata hukata või saata koonduslaagrisse, nende pereliikmed küüditada kaugetesse kolgastesse ja kogu nende vara ära võtta. Teisel kategoorial, mille moodustasid ,,põlised ekspluataatorid sünnipärase sooviga reziimi destabiliseerida", tuli kogu vara ära võtta ja nad koos perega kuhugi kaugele välja saata. Kolmandat kulakute kategooriat peeti võimudele lojaalseks, aga igal juhul tuli nad oma kodust välja ajada, eemale ,,kollektiviseeritud
Pärast vangistamist menetleti kohtuasju NSVLi kriminaalkoodeksi ja kriminaalprotsessi koodeksi alusel, ehkki Eesti suhtes hakkasid need formaalselt kehtima alles 1940. a detsembris. 1940. aasta juunist augustini arreteeriti kõik Eesti poliitilise politsei kõrgemad ametnikud, mõned sõjaväelased, mõned kohtunikud, endised Eesti siseministrid, Eesti Kaitseliidu üleriiklikud juhid ja mõned Kaitseliidu kohalikud liikmed, keda süüdistati "töölisliikumise mahasurumises, kontrrevolutsioonilises tegevuses, spionaazis Nõukogude Liidu vastu" jms. Aktiivselt jälitati poliitikuid, politseiametnikke, sõjaväelasi ja kohtunikke, kes olid seotud Eesti kommunistide arreteerimise ja süüdimõistmisega alates 1918. aastast. Siiski arreteeriti inimesi ka pealekaebuste alusel. NKVD operatiivgrupp pööras eriti suurt tähelepanu Eestis tegutsenud endiste Vene valgekaartlaste organisatsioonide juhtidele ja liikmetele, kes arreteeriti kõigepealt.
Pärast vangistamist menetleti kohtuasju NSVLi kriminaalkoodeksi ja kriminaalprotsessi koodeksi alusel, ehkki Eesti suhtes hakkasid need formaalselt kehtima alles 1940. a detsembris. 1940. aasta juunist augustini arreteeriti kõik Eesti poliitilise politsei kõrgemad ametni- kud, mõned sõjaväelased, mõned kohtunikud, endised Eesti siseministrid, Eesti Kaitseliidu üleriiklikud juhid ja mõned Kaitseliidu kohalikud liikmed, keda süüdistati “töölisliikumise mahasurumises, kontrrevolutsioonilises tegevuses, spionaažis Nõukogude Liidu vastu” jms. Aktiivselt jälitati poliitikuid, politseiametnikke, sõjaväelasi ja kohtunikke, kes olid seotud Eesti kommunistide arreteerimise ja süüdimõistmisega alates 1918. aastast. Siiski arreteeriti inimesi ka pealekaebuste alusel. NKVD operatiivgrupp pööras eriti suurt tähelepanu Eestis tegutsenud endiste Vene valgekaartlaste organisatsioonide juhtidele ja liikmetele, kes arre- teeriti kõigepealt.
annaabi.ee 
