Iga 250 m tagant on kaldal või vee peal läbitud vahemaa tähis (250, 500, 750 jne kuni 1750) finišit markeerivad kummalgi pool distantsi finišijoonel olevad punased lipud. Kohtunikud Rahvusvahelistel regattidel on Rahvusvahelise Žürii koosseisus 18 kohtuniku, kes võistluste käigus reeglina roteeruvad. Kohtunikel järgmised ametikohustused: Starter, starteri abi, stardikohtunik, arbiitrid, finišikohtunikud ja kontrollkomisjon. Arbiitrid on kohtunikud, kes saadavad sõitu, Peale stardikäskluse andmist on arbiiter sisuliselt kõige tähtsam otsuse langetaja, juhul kui midagi juhtub. Võistlustel osalevad kohtunikud kokku moodustavad žürii. Peakohtunik on žürii esimeheks. Igaks võistluspäevaks määratakse ka žürii juhatus, mille esimeheks on peakohtunik . Start Starditsooni pikkus on 100 m, rajad on tähistatud punaste poidega, stardi-ala lõpetavad 2 valget lippu, mis paiknevad kummalgi pool distantsi
viinavabrik, töölistemaja, telliskivivabrik ja rehi. See kõik on 1920. Aasta Situatsiooniplaani järgi. Esimese maailmasõja päevil hakati kahtlustama Eduard von Baggehufwudti spionaazis. Peagi saadeti Baggehufwudtid sunniviisiliselt Siberisse. Siberist tagasi pääsesid nad 1916. Aasta paiku läbi saksamaa, kuna sõja tõttu oli saksamaal kõigest puudus, oli tagasitulek raskendatud. 1919. Aasta novembris otsustas mõisate kontrollkomisjon mõisa üle anda Põllutööministeeriumi hoole alla. Vahepeal asus mõisas aianduskool ning 1922. Aasta 13. Novembrit loetakse esimeseks koolipäevaks Vasalemma mõisahoones. Nüüdseks on Vasalemma kool 85 aastane.
Enne kella kümmet hommikul oli kuulda esimesi punaarmee tanke. Neil lasti üle kaevikute sõita kus nad siis tankitõrjekahuritega hävitati. Esimeses laines osalenud 22. tankist tagasi pöördus vaid üks. Edasi järgnes miinipildujatuli. Ka teised tankirünnakud kukkusid läbi samamoodi nagu esimene. Ka jalavägi ei suutnud midagi saavutada. Sakslastele tundus uskumatu, et eestlased pole taganenud. Nende tegevust saadeti kontrollima isegi kontrollkomisjon. Lahinguväljal hukkus üle 9000 punaarmeelase ja hävitati 113 tanki. Eestlaste poolel oli langenuid ~60 ja kergemalt haavatuid oli 326. Lahingu teisel päeval langes käsivõitluses 1. kompanii ülem kapten Jaan Raudsoo ja kolmandal päeval pataljoni ülem major Eberhardt. 35 võitlejat said Izjumi lahingu eest II klassi Raudristi, neli aga I klassi Raudristi. Küll aga ei olnud aega meestel oma teenitud kuulsust kaua nautida. Juba peagi saadeti nad jälle teele
aastatel hakkas 1951 EESTIMAA 18 897 7 954 PARTEI LIIKMESKOND KOMMUNISTLIKU 41,8 1945-1953 1952 21 173 8 799 41,6 1953 22 320 9 729 43,6 Johannes (Ivan) Käbin, kes taotles Karotamme kohta. 1949. aasta lõpus saadeti Mosk- vast Nõukogude Eesti olukorraga tutvuma kontrollkomisjon. Kohapeal saadud ja Käbini edastatud andmete põhjal käsitles ÜK(b)P Keskkomitee 1950. aasta veebruaris olukorda Nõukogude Eestis ja kiitis heaks otsuse “Puudustest ja vigadest EK(b)P Keskkomitee töös”, mille poliitbüroo kinnitas
tulemata. 1950. aasta veebruaris arutati Eesti Moskva surve Eesti suhtes tugevnes järk küsimust ÜK(b)P Keskkomitee järgult. 1949. aasta augustis otsustati ÜK(b)P organisatsioonilise büroo (orgbüroo) istungil, Keskkomitee sekretariaadis, et Eesti NSVsse kus võeti vastu otsus “Vigadest ja puudustest tuleb saata järjekordne kontrollkomisjon. EK(b)P KK töös”, mis mõni aeg hiljem 7. Kontrollreid viidi läbi 1949. aasta detsembris, märtsil kinnitati ka Poliitbüroos. Tollast Eesti mil Eestisse saabusid Ivan Jagodkin ja Vassili NSV juhtkonda süüdistati väheses võitluses Kossov. Nad kohtusid EKP Keskkomitee büroo kodanliku natsionalismiga, vales kaadripoliitikas,
jaoks kõrgemalseisev organ. Enesekontroll on iseloomulik ka avalik-õiguslikele asutustele ja fondidele (sihtasutustele). Näiteks ringhäälinguseaduse § 33 1. lõike kohaselt kontrollivad Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni majandustegevust Ringhäälingu nõukogu (Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kõrgeim organ) määratud korralised ja erakorralised revisjonid. Kultuurkapitali vahendite kasutamise üle teostab kontrolli kontrollkomisjon, kelle koosseisu kinnitab kolmeks aastaks Kultuurkapitali nõukogu (fondi kõrgeim organ). Nõukogul on ka õigus kutsuda Kultuurkapitali tegevuse kontrollimiseks audiitor (KS § 8). Enesekontrolli teostavad ka riigihaldusorganid. §3. Eksternne kontroll 1. Poliitiline kontroll Poliitilist kontrolli avaliku administratsiooni tegevuse üle teostavad nn. poliitilised institutsioonid nagu parlament, erakonnad, ühendused, s.h. ametiühingud, ajakirjandus, aga samuti kodanikud
jaoks kõrgemalseisev organ. Enesekontroll on iseloomulik ka avalik-õiguslikele asutustele ja fondidele (sihtasutustele). Näiteks ringhäälinguseaduse § 33 1. lõike kohaselt kontrollivad Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni majandustegevust Ringhäälingu nõukogu (Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kõrgeim organ) määratud korralised ja erakorralised revisjonid. Kultuurkapitali vahendite kasutamise üle teostab kontrolli kontrollkomisjon, kelle koosseisu kinnitab kolmeks aastaks Kultuurkapitali nõukogu (fondi kõrgeim organ). Nõukogul on ka õigus kutsuda Kultuurkapitali tegevuse kontrollimiseks audiitor (KS § 8). Enesekontrolli teostavad ka riigihaldusorganid. §3. Eksternne kontroll 1. Poliitiline kontroll Poliitilist kontrolli avaliku administratsiooni tegevuse üle teostavad nn. poliitilised institutsioonid nagu parlament, erakonnad, ühendused, s.h. ametiühingud, ajakirjandus, aga samuti kodanikud
annaabi.ee 
