Suitsetaja voib olla kull teadlik ja veendunud, et suitsetamine on uldiselt ebatervislik, kuid arvab, et temal isiklikult on toenaosus kannatada suitsetamise negatiivsete tagajargede tottu vahene. See uldine teadmus ei mojuta sel juhul aga inimese suhtumist oma kaitumise muutmiseks. Planeeritud käitumise teooria Planeeritud käitumise teooria on Ajzeni poolt (1988) täiendatud põhjendatud tegutsemise mudel. Planeeritud käitumise teooria jargi eelneb käitumise muutusele kontrollitunnetus, mis on sarnane enesetõhususe kontseptsioonile. Mudeli jargi mõjutab kontrollitunnetus kaitumise muutmise kavatsust. Transteoreetiline mudel Transteoreetilise mudeli autoriteks on Prachaska ja DiClimente (1984). Mudel selgitab käitumise muutuste protsessi tuupilisi faase. Mudelil on kaks moodet: esiteks kirjeldab see muutuste erinevaid faase ja teiseks muutuste protsessi erinevates faasides. Mudel põhineb eeldusel, et
Ja kavatsusest kujuneb käitumine. Kui kavatsen lõpetada suitsetamist, on see seotud minu uskumisega suitsetamisesse. Terviseharjumuste muutmine 2 Planeeritud käitumise teooria (eelmise teooria täiendus) Selle teooria järgi eelneb käitumise muutmisele kontrolli tunnetus. See mõjutab käitumise muutmise kavatsust. Uskumus, et käitumise muutus on tulemuslik. Uskumus, et oodatavad tulemused on väärtuslikud. Normatiivsed uskumused. Kontrollitunnetus. Suhtumine käitumise muutusse. Subjektiivsed normid. Kontrollitunnetus saab mõjutada käitumist vaid juhul, kui see peegeldab realistlikku olukorda. Kui pereema otsustab,et tema hakkab õhtuti käima trennis (kui lapsed koju tulevad jms). See ei peegelda realistlikku olukorda. Teooria defineetib, et isiku uskumuse kohaselt on tal olemas kontroll oma käitumise üle kindlates situatsioonides isegi siis, kui erinevad barjäärid takistavad tal seda teha. Hoiakud teatud käitumise suhtes.
mitmekesisus ja ebastabiilsus võivad aga põhjustada lapsele üleliigseid pingeid, kuna ta ei ole suuteline valikuid tegema); keskkonna struktureeritus või ebamäärasus (laps ei õpi nägema eesseisvaid sündmusi, kui teda ümbritseb ebastabiilne keskkond; tulevik on prognoositav vaid keskkonnas, kus on olemas teatud seaduspärasused). Laps peab tundma, et ta omab keskkonna üle kontrolli. Kontrollitunnetus omakorda annab lapsele kinnituse keskkonna turvalisusest. Last ümbritseva füüsilise keskkonna kujundamisel mängivad olulist rolli nii disain, planeerimine ja kujundus, arhitektuur kui geograafia. Lasteasutuse personal võiks füüsilise keskkonna loomisel arvesse võtta järgmist: • Disain. Kuidas disainida lasteaia keskkond, et see oleks last arendav, tervislik, sh turvaline ja et see vastaks otstarbele? Keskkonna disainimisel on esmaoluline arvesse võtta selle
Mis eeldab, et indiviid on aktiivne ja ratsionaalne otsuse langetaja ja hindab kasu. * Suhtumine teatavasse käitumisviisi, mis on seotud uksumustega. * Subjektiivsed normid (milline on arusaam, kuidas teised temast mõtlevad) kujuneb kavatsus, et ma võiksin nii käituda Käitumine. Oluline on et, käitumine kujuneks välja personaalsus (mõjutab teda personaalselt) Planeeritud käitumise mudel Personaalsuse juurde lisandub veel kontrollitunnetus. Enesetõhusus. Usub, et käitumise muutus toob kasu, tulemus on väärtuslik. Suudan ja saan hakkama, oma käitumis ekontrollimisega. Milline on suhtumine. (see mis ma teen on oluline mu jaoks) Normid- kõik teevad nii. (olulised minu jaoks) Ma saan seda teha, ning see sõltub minust. REALISTLIKUS ON TÄHTIS Kombineeritakse teiste mudelitega. Muutumise Transteoreetiline mudel uskumuste dünaamiline dimensioon, aeg , tasu ja kulu omavaheline suhe
annaabi.ee 
