juhtimistasanditel, sest esmajuhid on tegevuste toimumise paigaga lähemalt seotud. Kontrollimisel erandite kaudu määratakse plaanide, normide, eelarvete jms näol eelnevalt kindlaks niihästi soovitavad tulemused kui ka saavutamise teed ja tingimused. Tavaliselt niikaua, kuni tegevus toimub kavakohaselt, ei pööra juht sellele tähelepanu. Kui aga tegevus kaldub ükskõik kus või milles ettenähtust kõrvale, annab kontrollimiskord sellest kohe märku ning juht võib hakata kohe kõrvalekalletega tegelema. Erandite kaudu kontrollimine on enam iseloomulik ülemistele juhtimistasanditele. Niisugune tegutsemine julgustab alluvaid oma võimeid, eeskätt oma algatusvõimet ja oskusi paremini rakendama ning mõjub soodsalt nende vastutustunde tõstmisele. Et aga erandite kaudu kontrollimine on keerukas ja tahab pidevalt täpsustamist, siis tema kasutamisest tihti loobutakse. 29. Kaudne kontrollimine
2. Perioodilist kasutust leiavad: infosüs-teemid, audiitorkontroll, eelarvete kontroll 3. Juhuslikult kasutatakse: eriaruandeid, personaalset vaatlust, projekti kontrolli Kontrollimiskäik 1. Eesmärkide püstitamine ja kontrollimisaluste väljatöötamine 2. Olukorra selgitamine, perioodiline tulemuste mõõtmine 3. Võrdlemine standardiga, normatiividega jne. 4. Tulemuste kokkuvõtmine, korrektiivide sisseviimine (hälvete kõrvaldamine) Kontrollimiskord Kontrollimiskord on kontrollimise põhimõtete, aluste, menetluste ja võtete kogum Kontrollimiskord peab vastama teatud tingimustele. Kontrollimiskorrale omased ühisjooned kontrollimisnõuded. Kontrollimiskorrale esitatavad nõuded 1.Omadusnõuded: ärahoidlikkus, erapooletus, töökindlus, arusaadavus, majanduslik otstarbekus 2.Rakendusnõuded otsustavad kohad paindlikkus ja kohandatavus Väline, sise-ja enesekontroll ·Majandustegevuse kontroll
Kontrollimise tüübid: · Eelnev kontroll eelneb põhiprotsessile, kontrollitakse erinevaid sisendeid · Paralleelkontroll jooksev kontroll, vaadeldakse protsessi käigus · Järelkontroll järgneb põhitegevusele, ei kontrollita protsessi vaid lõpptulemust. Kontrollimise käik: · Eesmärkide kindlaksmääramine · Toimimisaluste kindlaksmääramine · Olukorra selgitamine · Tulemuste kokkuvõtmine · Hälvete kõrvaldamine Kontrollimiskord on kontrollimise põhimõtete, aluste, menetluste ja võtete kogum. Juhi kontrollimisviisid: · Vahetu kontrollimine juht tutvub olukorraga sündmuspaigal, saades nii toimunust või toimuvast selge pildi · Kaudne kontrollimine juht toetub sündmuste, olukordade või tegevuste analüüsimisel ja hindamisel ettekannetele, aruannetele, ülevaadetele ning muule taolisele · Erandite kaudu kontrollimine juht ei jälgi pidevalt toimuvat see tähendab, et ei tegele
Ent leidub veel üks tegevus, milleta ei saa kontrollimise käsitlust lõpetatuks lugeda. Et kontrollimine oleks tõhus, tuleb kõrvaldada hälbed. Hälvete kõrvaldamine on eraldi tegevus, mis algab meetmete väljatöötamisest ning lõpeb soovitud olukorra või tulemuste saavutamisega. Vigade kiire ja tõhus parandamine eeldab, et juhi käsutuses on vajalikud varad ja vahendid. 7.4. Kontrollimiskord Kontrollimiskord on kontrollimise põhimõtete, aluste, menetluste ja võtete kogum. Kontrollsüsteemi luues peavad juhid jälgima kaht tingimust (Alas, 2004): saadavad andmed peavad olema tõesed; kontrollsüsteem ei tohi töötajaid meelestada negatiivselt. Omadused, mis peavad olema täidetud (Miller, Catt, Carlson, 1996, viidatud Alas, 2004 järgi): Kontroll peab sobima organisatsiooni ja ülesande iseloomuga. Kontrollsüsteem peab tagama korrektse infoga varustatuse õigeaegselt.
annaabi.ee 
