jõupingutus) või välimistena(ül raskus ja vedamine) 2- inimesed võivad näha edu ja ebaedu põhjusi püsivate ning ebapüsivatena( isiklikke võimeid tajuvad inimesed püsivatena ja muutumatutena, seevastu ül lahendamiseks rakendatud jõupingutust nähakse hõlpsasti muudetavana) 3- inimesed tajuvad edu ja ebaedu põhjusi kas kontrollivate või kontrollimatutena( kontrollitav- jõupingutus). Atributsioon viletsatele võimetele tekitab õpilases lootusetusetunde. Kaasnevad emotsiooni, positiivsed emotsioonid panevad jätkama. 17. Väline ja sisemine motivatsioon õpitegevuse liikuma paneva jõuna. Välise ja sisemise motivatsiooni põhiolemus ja näiteid nende võimalikust vastastikmõjust Sisemise ja välise motivatsiooni võimalik konflikt ja kuidas õpetaja saaks seda vältida)
16. Millisest kolmest aspektist (vastanditena) saab Weineri järgi iseloomustada atributsioone edu või ebaedu põhjustena? Weineri järgi on enamik atributsioone iseloomustatavad kolmest aspektist. Kuivõrd inimesed... a) näevad oma edu ja ebaedu põhjuslikke faktoreid sisemiste või välimistena; b) näevad oma edu ja ebaedu põhjusi püsivate või ebapüsivatena; c) tajuvad oma edu ja evaedu põhjusi kontrollitavate või kontrollimatutena. 17. Milline edu või ebaedu atributsioonide kombinatsioon õppimise tulemuste seletamisel motiveerib kõige paremini edasist õppimist, sõltumata eelnevast õpitulemusest? Selleks on jõupingutus. 18. Millised kaks faktorit määravad Atkinsoni (1964) järgi resultatiivse saavutusmotivatsiooni? Need on edusaavutamise ja ebaedu vältimise motiiv. 19
või välimistena. Sisemisteks põhjusteks võidakse pidada võimeid, tunnetusstiili, jõupingutust, õpimotivatsiooni jne. Teiseks võivad inimesed näha edu ja ebaedu põhjusi püsivate ning ebapüsivatena. (Isiklikke võimeid tajuvad inimesed enamasti püsivate ja muutumatutena, seevastu ülesannete lahendamiseks rakendatud jõupingutust nähakse hõlpsasti muudetavana.) Kolmandaks tajuvad inimesed edu ja ebaedu põhjusi kas kontrollitavate või kontrollimatutena. (Kontrollitavana tajutakse mõningaid ebapüsivaid edu mõjutavaid tegureid, nagu jõupingutus, kuid mitte õnne, sest see ei olene meie tahtest.)Edu ja ebaedu tüüpilised põhjendused. Atributsiooniteoorias vaadeldakse tavaliselt edu ja ebaedu seletusi saavutussituatsioonides võimete, jõupingutuse, ülesande raskuse ja nn vedamise valguses. Neist on võimed ja jõupingutus inimese sisemisteks omadusteks; ülesande raskus ja vedamine aga välised mõjutegurid
Kuigi seletused on sageli täiesti subjektiivsed, määravad nad suures ulatuses ära nii käitumise kui sellega kaasnevad emotsioonid meie edasises tegevuses. Weineri järgi on enamik atributsioone iseloomustatavad kolmest aspektist. Kuivõrd inimesed... (1) näevad oma edu ja ebaedu põhjuslikke faktoreid sisemiste või välimistena; (2) näevad oma edu ja ebaedu põhjusi püsivate või ebapüsivatena; (3) tajuvad oma edu ja ebaedu põhjusi kontrollitavate või kontrollimatutena. Fundamentaalne atributsiooniviga (Ross, 1977) - kipume liialdama isiksuse mõju käitumise põhjendamisel, ning samal ajal vähendame situatsiooni faktorite mõju: käituja-vaatleja seisukohtade erinevus käituja - situatsioonilised faktorid vaataja - sisemised faktorid (põhjused on isiksuses) automaatsed oletused, mõtlemata Halo-efekt: esmamulje/üksiku omaduse mõju järgnevatele hinnangutele